Vaatame naisekehale Oliver Moosuse silmadega “AbstrAKT” fotonäitusel

Oliver Moosus ülistab naisi oma fotonäitusel lähenedes naisekehale abstraktselt ja monumentaalselt.

Fotod: Oliver Moosus

10. veebruaril kell 19.00 avab Tam Galeriis oma näituse “AbstrAKT” Oliver Moosus. Näitus koosneb aastatel 2012-2015 jäädvustatud abstraktsetest aktifotodest, mis uurivad erinevaid maastikke inimkehal või kasutades fotograafi enda väljendit bodyscapes.

Eksponeeritud seeriad on pildistatud erinevatel aegadel ning osa valikust on olnud 2013. aastal väljas Fotomuuseumis. 18 maksimaalselt minimalistlikku teost on pildistatud stuudiotaustal, kuhu Oliver on lisanud suure annuse arhitektuurilisust ja monumentaalseid vorme, mis on ikka ja jälle tema loomingust läbi käinud.

Oliver Moosus selgitab, miks ta alles nüüd aktini on jõudnud “Tavaliselt kui soovitakse saada fotograafiks pildistatakse esimese asjana naise keha. Olin 10 aastat pildistanud, enne kui jõudsin aktini. Otsin abstraktseid vorme ja kujundeid, alustasin looduse ja linna pildistamisega, nüüd olen jõudnud inimesteni. Ei pea minema maale, vaid võib võtta ühe inimese ja leida kõik need maastikud üles. Alguses mängisin portreedega ja mõttekäik arenes edasi aktini, sealt ka termin bodyscape.

Plaanid varieeruvad lähivõtetest üldplaanideni, kus abstraktsus väljendub poosides ja kadreeringutes, lainurgaga lähedalt pildistamine rõhutab suursugusust. Kõik fotod on mustvalged ning osav valguse ja varju mäng rõhutab veelgi monumentaalsust. Otseseid valguseid kasutatud ei ole, vaid peegeldatud valgused, mis tekitavad helendeid ja varjusid.

Oliver Moosus on õppinud ja teinud koostööd tuntud Itaalia moefotograaf Filippo Caroti’ga, kelle itaaliapärane käekiri kumab ka Oliveri varju ja valguse mängus.

Tuntud ehtekunstnik, fotograaf ja kriitik Tanel Veenre iseloomustab Oliveri loomingut järgmiste sõnadega: “Inimene on fotodel enamasti jõuliselt stiliseeritud – kuid ometi mingi pildistamise hetke avava haavatavuse ja spontaansusega. Nii ei ole need pildid steriilsest ega igavast klišeede-maailmast, tegu on elusa materjaliga. Püüe klassikaliste ilukaanonite poole on vaid peamine, esmapilgul haaratav kiht – selle all on tegelikult peidetud palju põnevam ja kihilisem maailm.»

Oliver, kuidas arvad, kas Eestis hakkab fotograafia eraldiseisva kunstiliigina järjest populaarsust koguma? Millest see võiks tingitud olla?

Tahaks loota et see juhtub nii. Tundub et ülemaailmne arvamus foto, kui kunstiliigi kohta, hakkab vaikselt liikuma ka meile, eriti seoses sellega, et rohkem eestlasi puutub otseselt kokku välismaailmaga (reisides ja elades Euroopas ja USAs) ja võtab omaks sealseid vaateid sellele, mis on kunst ja kuidas paigutada fotokunsti üldisesse pilti. Ehk mõistetakse paremini mis töö ja ideed on iga foto taga ning kuidas teha vahet ’snapshotil’ ja fotokunstil. Sellega kasvab ka hindamine ja õpitakse väärtustama fotokunsti kui eraldiseisvat kunstiliiki.

Milliseid projekte sooviksid lähitulevikus kindlasti ellu viia?

Soovin kindlasti jätkata pildiseeriat, mis on galeriis üleval 2. korruse trepimademel. Seeria tegeleb inimkeha paigutamisega suuremasse (pool-)avalikku ruumi ja linnaarhitektuuri keskkonda.

Teise teemana soovin leida uusi koostööpartnereid ja kliente reklaam- ning kommertstöödele. Ülevaate saamiseks minu praegustest töödest soovitan vaadata minu kodulehekülge: http://oli-ver.com 

Kas plaanid korraldada fotograafia workshop‘e alustavatele fotograafidele?

Mõte on läbi käinud, aga hetkel pole veel uudiseid. Soovitan jälgida tähelepanelikult minu kodulehekülge ja Facebooki, et saada infot konkreetsetest plaanidest. Järgneva poole aasta jooksul on kindlasti oodata uut infot!

Näitus jääb Tam Galeriis avatuks 8.märtsini!