Samas pole šampanja ainus Prantsusmaal valmistatud vahuvein. Kuulsust koguvad ka cremant-id, mis on siis kindlas viinamarjakasvatus piirkonnas ja sealsete seadustega lubatud marjadest valmistatud vahuveinid. Ehk siis Cremant de Alsace on Prantsusmaal Alsace -i piirkonnas valmistatud vahuvein ning võib teha marjadest, mida on lubatud kasutada vaid selles piirkonnas kvaliteetveinide valmistamisel. Valmistamismeetod on sama mis šampanjagi puhul. Nii tagatakse vahuveini kindel kvaliteet. Cremanti’d on küll maitselt ja aroomilt ehk veidi vaesemad kui šampanja, aga samas on need alati tarbijasõbralikuma hinnaga.

Kindlasti väärib nimetamist cava, mis on Hispaanias šampanjameetodil valmistatud vahuvein. Viinamarjasortidest kasutatakse Macabeod, Parelladat, Xarellot aga ka Chardonnay-d ja viimasel ajal ka Pinot Noir-d. Hetkel võib julgelt öelda, et parimad cavad ületavad oma maitse- ja aroomiomadustelt kindlalt kehvemaid šampanjasid ning kõigutavad vahuveinikuninga šampanja trooni oma hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Cavade hulgas on samuti nii rose kui ka aastakäigu veine ning toiduvalikus võib lähtuda samadest aspektidest kui šampanjagi puhul.

Kui võimalus, siis proovige kindlasti nn „Itaalia šampanjat“ Franciacorte, mis on valmistatud Lombardias šampanjameetodil. Veini hind on küll shampanja hinnaga võrreldav ja see on kindlasti üks põhjusi, miks meie Eesti veinturul seda saada pole, aga ehk leiab nimetatud jook siiski teeraja ka meie poelettidele. Samas on meil võimalus osta erinevates hinnaklassides proseccot ja frizzantet, mis oma kerge värske gaasilisuse ja sõbraliku hinnaga on asendamatuteks suvejookideks.

Sektiks nimetatakse Saksa vahuveini. Paraku valmistatakse pooled sektidest küll kõige tavalisemal jätkuvmeetodil, mis on üks odavamaid ja samas jõhkramaid vahuveini valmistamise viise. Baasvein, millele on lisatud juba pärmi ja suhkrut, pumbatakse läbi viie järjestikuse terasvaadi, milledes on eelnevalt juba 3–5-atmosfäärine rõhk. Vaatides suudab vein veel teistkordselt käärima minna ja rõhu tõustes üle 5 atmosfääri pärmirakud surevad.

Ära võib märkida veel ka Uues Maailmas valmistatud vahuveinid. Cap Classique on Lõuna Aafrika Vabariigis traditsioonilisel šampanjameetodil toodetud vahuvein, mida esimesena valmistas Simonsberg Estate. 1992. aastal loodi isegi organisatsioon CCPA ehk siis Cap Classique Producers Association, mis propageerib vahuveini valmistamist LAV -is ja seda just traditsioonilisel meetodil.

Vahuveinide erinevad kuivusastmed:

Extra Brut – ka Brut Non Dosage, Brut Nature Brut Zero – täiesti kuiv vahuvein, kuhu pole enne pudeldamist suhkrut lisatud. Kogu veinis olev suhkur on käärinud alkoholiks.
Brut – kuiv vahuvein, kuhu on lisatud enne korkimist veidi suhkrut, suhkrusisaldus võib olla 3–12 g liitri veini kohta.
Extra Sec – Brut vahuveinist veidi magusam, suhkrusisaldus 12–20 g liitri veini kohta.
Sec – nimi viitab küll kuivale, aga magusamale kui Extra Sec. 15–35 g suhkrut liitri veini kohta.
Demi Sec – tegelikult juba peaaegu magus vahuvein, suhkrusisaldus 35–50 g liitri veini kohta.
Doux – sisuliselt magus vahuvein, suhkrusisaldus üle 50 g liitri veini kohta.