NEED NIPID AITAVAD SILMI KAITSTA JA HOIDA!

Vitamiin C on tuntud kui väga kasulik toidulisand. Silmade puhul aitab C-vitamiini tarbimine leevendada glaukoomi sümptomeid ning on võimeline takistama selle arengut. Samuti aitab C-vitamiin vältida ka kae teket.
Foto: Shutterstock

A vitamiini puudus võib põhjustada silmade kuivust, glaukoomi ja silmade üldist tervislikku taandarengut.  A vitamiin aitab vältida ka kanapimedust, kollatähni degeneratsiooni ning kanapimedust. A vitamiini aitab organismil omastada tsink.

Luteiin on karotenoid, mis toimib võrkkesta ja silmaläätsele antioksüdandina. Rohelised köögiviljad nagu spinat, lehtkapsas ja porgandid on väga head luteiini allikad.

Rasvhapped on kasulikud kõigile, kuid eriti olulised on nad imikute visuaalne arengu seisukohalt. Lõhe ja makrell on head allikad saamaks väga olulisi omega-3 rasvhappeid.

 

Silmade testimine on oluline

Nägemistest ei ole lihtsalt prilliretsepti saamiseks, seda kasutatakse ka, et tuvastada kõrget vererõhku, diabeeti ja silmahaigust nagu glaukoom. Kui glaukoomi avastatakse varakult, saab seda edukalt ravida ning vähendada nii nägemise võimalikku kaotus.

Enamikule piisab, kui silmtesti tehakse kord kahe aasta jooksul. Kui 40. eluaasta piiri ületanud inimesel on suguvõsas esinenud silmaprobleeme, tuleks silmaarsti külastada tihedamini.

Kuid need üle 40, kes on silma tingimused oma pere ajalugu ja inimesed Afro-Kariibi või Aasia päritolu või päritolu võib olla vaja teste sagedamini kui seda.

 

Silmade kaitsmine ereda valguse eest

Valgus siseneb kehasse läbi silmade. Hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu läbi silmade. 2% siseneb läbi naha. Seega saab päikesevalgust omastada ka varjus olles – lõõmava Päikese käes viibimine ei ole vajalik. Kuid sellegipoolest viibida tuleb õues. Veenduge, et teie päikeseprillidel on CE-märk. See tähendab, et nad vastavad nõutavatele standarditele ja tagavad ultraviolettkiirguse kaitse.

Kui silma satub otsene või peegelduv päikesevalgus (sh UV-kiirgus), siis pupilli ehitus, silmade sulgumine ning kissitamisreaktsioon hoolitsevad selles eest, et kaitsta silmi üleliigse valguse eest. Samas, selle reaktsiooni kutsub esile nähtav valgus, mitte UV-valgus – seega sattudes kokkupuutesse pelgalt UV-valgusega, sama kaitsereaktsiooni ei järgne ning ilmneb UV-kahjustuse oht.

UVB-kiirgus arvatakse võimendavat katarakti (hall kae), mis on maailmas peamine pimedaksjäämise põhjustaja. WHO hinnangul 20% katarakti juhtumitest võivad olla seotud liigse kokkupuutega UV-valgusele.

Fotokeratiit ehk sarvkesta valguspõletus ja fotokonjunktiviit  on põletikulised reaktsioonid, mis põhjustavad valu silmades ning nägemise ajutist hägustumist. Jäädavat mõju silmale ja nägemisvõimele neist siiski ei tundu olevat ning probleemid taanduvad.