REISIBLOGI: Kaisa ja Mairo lähevad Austraaliasse

Tundmatu autor on pannud kirja, et me ei reisi mitte selleks, et elu eest põgeneda, vaid selleks, et elu meie eest ei põgeneks. Meie arvates aitab see tsitaat ilmestada ideaalselt seda, miks otsustasime jätta oma hea elu, töö ja imelise perekonna ning sõbrad Eestis, et astuda kahekesi vastu miljonile hirmule ja ebakindlusele ning rännata käsikäes teisele poole maakera Austraaliasse.

Esimesed blogipostituses tutvustame teile ennast natuke lähemalt.

KAISAST:

Minu nimi on Kaisa ja olen 26-aastane Viljandist pärit neiu. Viimased neli aastat olen elanud Tallinnas ja enne seda veel kolm aastat Tartus. Tartusse viis mind otsus minna õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituuti, mille kolm aastat hiljem edukalt lõpetasin. Kuigi Tartuga seoses meenuvad mulle  imelised inimesed ning vahvad, töökad ja tantsu täis kolm aastat, ei tundnud ma ennast seal nii koduselt kui oleks võinud ning sellest tingituna seadsin kooli lõppedes sammud pealinna suunas.

Mind on alati tõmmanud elama vee äärde, mis võib olla ka põhjus, miks kolisin Tallinnas merevaatega elamusse. Mu viimane töökoht Tallinnas  enne Austraaliasse minekut oli meediaagentuuris. Armastasin väga oma tööd ning õppisin seal töötatud pooleteist aasta jooksul palju, mistõttu oli töölt iseäranis raske lahkuda ja toredatele kolleegidele head aega öelda.

Lõpetasin äsja ka magistriõppe Tallinna Tehnikaülikoolis turunduse erialal. Pean ütlema nii koolile  kui ka endisele kursusekaaslasele Sirlele suure tänu, sest lisaks omandatud kraadile ja tarkustele leidsin kooli kaudu ka oma reisikaaslase  ja kallima  Mairo.

Meid ühendab Mairoga kirg spordi ja aktiivsete vaba aja veetmise võimaluste vastu. Teeme talvehooajal vähemalt 3-4  korda nädalas  jõusaalis ja suvel vähemalt sama tihti väljas trenni. Kuigi olin sportlik ka enne temaga tutvumist, tutvustas tema mulle lõuatõmmete ja kükkide maailma. Olen nüüdseks sellest lausa sõltuvusse sattunud ja sport ning tervislik eluviis kuuluvad meie igapäevaelu juurde. Kuigi üldjuhul suudan toituda küllaltki tervislikult, siis tunnistan, et patustan ja teinekord kasutan isegi kurjalt ära šokolaadi, millest olen küll täielikus sõltuvuses ning millest loobuda ei suuda!

13585017_1134896629886748_4642381921687030711_o

 

MAIROST: 

Mina olen Mairo, olen 27-aastane ja pärit Valgast,  sündinud Lätis Valkas, aga kuna vanemad on eestlased, siis sai peale kuuendat eluaastat kolitud Eesti. Tagantjärele mõeldes tegid vanemad hea otsuse ja minust ei saanudki kuuevarbalist. Muideks legend vastab tõele, et lätlased ongi kuuevarbalised, päriselt!

Peale Valgas õppimist läksin edasi Väimelasse, mille kohanime ilmselt keegi kuulnud pole. Seal omandasin  rakendusliku kõrghariduse metallide töötlemise erialal. Siinkohal tänan kõiki toetajaid, kes aitasid lõpuni minna sellel seikluslikul kooliteel, ilma teieta poleks see olnud võimalik.  Kooli lõppedes mõistsin, et vajan uut keskkonda ja nii saigi tuldud maitsma pealinna elu.  Tallinnas kohtasin ühte erilist tüdrukut Kaisat, kes jäi esimesel kohtamisel kohe silma oma sulava naeratusega. Mul on vedanud temaga, õnnelik mina!

Aga okei!… Erialast tööd  ma ei tee nagu suur osa koolilõpetajaid, vaid tegelen transpordi valdkonnas, mis on hingele palju lähedasem. Nimelt olen limusiini autojuht. Töö on väga huvitav, näen  palju erinevaid inimesi ja uusi kohti. Vaba aega sisustan Kaisa või sõpradega trenni tehes nii siseruumides kui väljas erinevates parkides. Meile meeldib aktiivne puhkus ja suvel ringi rännata erinevatel väliüritustel. Väliüritustel hängimine ei tähenda minu jaoks alkoholi tarbimist, olen juba kaks ja pool aastat täiskarsklane. Tee järgi või maksa kinni!

 

foto_1-copy