RÄPPAR TIIU BLOGI: Loomeprotsessist ja maailmavalust + uue avaldamata loo sõnad

Me kuulame mussi kogu aeg. Tööle minnes, kooli minnes, autos, bussis, trammis, trennis, peol, kodus jne. Sa ju oled kogenud, kuidas sinu lemmikmuusika kuulamine tõstab koheselt tuju mitme pügala võrra. Veel mõned sajandid tagasi kasutati klassikalist muusikat valuvaigistina ja selleks, et parandada luumurde. Tänaseks on kindlaks tehtud, et teatud toonide kooskõlade võnkesagedus tõepoolest uuendab inimese keharakke. Mantrate laulmine tervendab hinge ja vaimu ning aitab raskustest üle saada. Olen seda ise kogenud.

Fotod: Ingrid Lauringson ja Kadri Lember

 

Aga kuidas valmivad tänapäeval Eestis poplood? Mis protsessid on vajalikud, et üks lugu saaks otsast lõpuni valmis ja lõpuks ka raadiosse ja sinu kõrvadesse?

 

Nagu mõned lugejad juba teavad (või kui ei tea, siis nüüd on see hetk saada valgustunuks), et ma teen muusikat. Minult küsitakse juba aasta aega, et noh, millal plaadi teed siis kah? Teistel ju on! See on sama, mis küsida kuu aega rase olnud naiselt, et noh millal tite välja juba pigistad, teistel ju on? Looming on protsess, mis võtab aega. Ja inimloom on küllaltki emotsionaalne olend, kes teadupärast mõtleb 100 korda ümber, kahtleb endas, vihastab, nutab, viskab kõik sinnapaika, tuleb tagasi ja võtab selle sealt „sinnapaigast“ uuesti kätte, teeb ümber, teeb uuesti, nutab ja teeb, kuni on tehtud.

 

Ja sellest protsessist ma lähemalt tahakski rääkida, võibolla mõistate siis, miks enamik muusikuid on ebastabiilsed inimesed (lol joke, kõik ei ole, ainult mina olen ebastabiilsuse kuninganna featuring drama queen to the max).

hds_gamechanger_tallinn_10062016-16_new

 

Järgnevalt minu vägagi subjektiivne kirjeldus erinevatest astetest loomingulisel keerdtrepil: