Peatäid on probleemiks ka tänapäeval

Peatäid on inimestele muret teinud juba enam kui 15 000 aastat. Kuigi täitõbi ehk pedikuloos tundub kuuluvat möödunud sajandi hädade hulka, võib neid pisikesi parasiite juustest leida ka tänapäeval.

Info: www. kbmpharma.eu

Foto: shutterstock

Artikkel onilmunud ajakirjas Iluguru, Sügis 2011

Täi ei vali rahvuse ega vaesuse või rikkuse järgi – nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest. Enim ollakse täidega hädas lastekollektiivides, kus nakkus levib väga kiiresti, sest lapsed on tihti mürades ja mängides peadpidi koos ning vahetavad omavahel mütse, patsikumme ja juukseharju.

Kes on peatäi?

Inimese peatäi (Pediculus humanus capitis) on verdimev parasiit, kes elab vaid inimese peas, juustega kaetud alal. Peatäi emasloom on umbes 3 mm pikk helepruun parasiit, kes kinnitab tingud ehk täimunad oma kehanõrega ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge. Tingud on ovaalsed, kollakasvalged või pruunid ning umbes 1 mm pikad. Ting areneb täiskasvanud peatäiks läbides kolm moondeperioodi. Munad kooruvad umbes 8-9 päevaga, tõenäolisemalt arenevad täiskasvanuks peanaha lähedal olevad täimunad. Selle järgi, kui kaugel paiknevad peanahast juuksekarval tingud, võib oletada nakatumise aega. Munast koorub noor täi ehk nümf. Nümf näeb välja nagu täiskasvanud täi, kuid on väiksem. Nümf areneb täiskasvanuks 9-12 päevaga. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul imeda verd, muidu nad hukkuvad.

Täi eluiga on 40 päeva, selle aja jooksul võib täi anda kuni 300 järglast.

Millal täitõbe kahtlustada ja kuidas täid levivad?

Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguste nahapiirkonna sügelemine. Lükates juuksed lahku ja vaadates juukseid peanaha lähedal, on näha juuste küljes valkjaid tinge, tavaliselt just kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla tingitud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.

Tavaliselt kanduvad peatäid ühelt inimeselt teisele füüsilise pea- või juuksekontakti kaudu, aga ka mütside, sallide, patsikummide, kammide ja harjadega. Arvamused, et täid tekivad mustusest, hüppavad või lendavad õhus ringi, on ekslikud, sest haigus levib otsese kontakti teel. Samuti ei levita täisid koduloomad – koerad, kassid.

Peatäisid maailmas üha rohkem

Viimastel aastatel on täheldatud kogu maailmas peatäide nakkuse esinemissageduse suurenemist, ulatudes juba sadade miljoniteni. Peatäide esinemissageduse suurenemise üheks põhjuseks peetakse globaalset kliima soojenemist. Soojapoolsed ja lumevaesed talved ning rohked vihmased ilmad sunnivad lapsi rohkem aega toas veetma, väljas mängitakse üha vähem ja seega on täide levikuks loodud soodsad tingimused.

Täid ei allu enam ravile

Teiseks oluliseks põhjuseks, miks peatäidega nakatumiste arv suureneb, on asjaolu, et täid kohanevad ravimitega ega hukku enam.

Siiani on peatäide raviks kasutatatud peamiselt neurotoksilise toimega ravimeid, mis halvavad täi närvisüsteemi ja põhjustavad täi hukkumise. Ent ajapikku on täid muutunud tugevamaks ja kavalamaks – ravimid, millest oli mõnekümne aasta eest abi, ei ole tänapäeval enam piisavalt efektiivsed.

Kuidas vältida taasnakatumist?

Ehkki peatäi ei ole võimeline ilma verd imemata pikalt elus püsima, on siiski mõned lihtsad asjad, mis aitavad peatäidest ja tingudest vabaneda ning vältida taasnakatumist. Haigega kontaktis olnud riideesemed – mütsid, sallid, kraega riided, voodipesu jne tuleks pesta pesumasinaga (veetemperatuur vähemalt 60C). Masinpesuks mitte sobivaid esemeid peaks hoidma 2 nädalat suletud kilekotis või viima keemilisse puhastusse. Tolmuimejaga tuleks puhastada vaibad ja samuti auto istmekatted. Unustada ei tohiks ka juukseharju, kamme ja patsikumme, mida tuleks samuti kõrgel temperatuuril töödelda või siis lihtsalt ära visata.

Nakkuse piiramise seisukohast on väga oluline teavitada sellest ka lasteaeda ja kooli, et kontrollida teisi lapsi, leida kontaktsed ja piirata nakatumist. Haigusest teatamist ei tohiks karta, peatäidesse tuleks suhtuda kui tavalisse nakkushaigusesse, mis ohustab igaüht.

Täid – juuste „akrobaadid”

  • Täid haaravad juuksekarvast konksjate küünistega.
  • Vahetavad peremeest enamasti otseselt pea-pea kontaktil.
  • Vallutavad uue peremehe nagu piraadid.

Kas teadsid, et…

  • Muuseumidest võib leida täikamme, mis pärinevad sajandist eKr?
  • Elevantidel on oma täid?
  • Vanasti usuti, et täid on tervise ja jõukuse tunnus?
  • Kõige sagedamini leitakse peatäisid, kui lapsed peale vaheaega taas kooli lähevad?
  • Tüdrukud nakatuvad peatäidega suurema tõenäosusega kui poisid