Ohatis, herpes, külmavill – “heal lapsel mitu nime”, ütleb vanarahvas

On ju ääretult meeldiv, kui saad lörtsisest kevadtalvisest Tallinnast Lõuna Euroopasse komandeeringusse minna. Muidugi ei ole tegemist puhkusereisiga, kuid mõnus d-vitamiini doos on ikkagi kindlustatud.

Foto: freedigitalphotos

Et reis oleks võimalikult vähe stressirohke, siis eelnevad sellele 24 h tööpäevad ehk siis täisstress, aga kõik see ununeb, kui Dagmar end ühel varahommikul teksades ja tennistes lennujaamast leiab ning mõne tunni pärast, lennukist maha astudes, end sooja tuule ja kohati harjumatult ereda päikese poolt emmata laseb.

Ilus jutt võiks jätkuda, kuid hommikul ärgates tunneb Dagmar, et kõik ei ole ikkagi nii nagu oli planeeritud. Pilk peeglisse kinnitab kõige hullemat – huul on paistes ja täis pisikesi villikesi. Siin ta on kogu oma suursugususes – OHATIS.

Kuigi tagantjärele seletamine ei aita, siis miks ikkagi tulevad sellised üllatused olukorras, kus selleks kõige vähem valmis oled?

Kui korra elus on ohatis ehk HSV viirus endast märku andnud, võib see juhtuda edaspidigi. Passiivses olekus viirusealged „puhkavad“ enamasti närvikudedes ning aktiveerumise korral liiguvad viiruseosakesed närvikiude mööda nahapiirkonda, kus tekib villiline ohatis. Enamasti tekivad külmavillid ühes samas piirkonnas, sest selles piirkonnas lõpevad mingi kindla närvi lõpmed.

Viirus aktiveerub kui tema kandja immuunsussüsteem nõrgeneb. Viimase põhjuseks võib olla  nii stress, väsimus, külmetus, naha traumad ja lõhenemine kui ka huulte kahjustus, mis on tekkinud tänu päikesekiirgusele. Paljude viirusekandjate puhul avaldub ohatis aga just päikesekiirguse toimel.

Aga mida teha, kui ennetada on juba hilja

Dagmar suundus muidugi esmalt kohe internetist abi küsima. Soovitati nii üht kui teist, aga enamus pakutust eeldas koduse köögikapi lähedalolekut. Samas leidus ka sellist, mida kohe proovida sai: näiteks soovitati ville õrnalt hõõruda jääga 5–10 minutit, sest see takistab villide tekke ulatust ja kiirust ning vähendab nahaärritust. Samuti soovitati villide tekkekohale õrnalt suruda niisutatud teekott. Tee sisaldab tanniini, millel on antiviiruslikke omadusi – selle tulemusel peaks villide teke vähenema. Jah, kõik see rahustas ja võib olla aitas ka, aga õhtusele vastuvõtule minnes tuli ikka meigivahenditest abi otsida. Kuidas meigiga varjata Dagmar teadis, või täpsemalt arvas teadvat, sest ohatis ei olnud talle sugugi võõras probleem. Ja seekord sai kõike ka rohkelt pandud – mis siis, et ei mõju hästi – küll kodus ravime edasi.

Reis oli tore ja nii sündmusterohke, et vahepeal sai see ebameeldivus lausa ära unustatud. Samas teist korda midagi sellist enam üle elada ei tahaks. Viirusevastase raviga tuleb alustada kohe,  kui tuntakse huulel kihelust. Alustada peaks siis retseptiravimite atsikloviir või valatsikloviir tablettide manustamist. Taolise raviviisi korral on väga tõenäoline, et ohatise sümptomeid ehk külmaville ei teki. Episoodilise raviviisi juures on tähtis, et arst kirjutaks ravimi välja juba enne järgmise haigushoo tulekut. Ehk, siis, oluline on ennetamine.

Ka meie loo kangelasele polnud ohatis sugugi võõras, aga rohkem nagu talvine probleem. Samas, kel ohatis tihe külaline, peaks ravi alustama juba ennetavalt. Näiteks siis kui ees seisab kokkupuude intensiivse ultraviolettkiirgusega või suurt vaimset pingutust nõudev olukord.

Ohatisest saab põhjalikumalt lugeda veebilehelt www.ohatis.ee. Küsimustele vastab spetsialist  ja seda täiesti anonüümselt ning tasuta. Kõik küsimused saavad vastuse!