Naha keemiline koorimine hapetega

Juba sajandeid tagasi kasutati piimavanne ja viinamarjadest pressitud massi naha puhastamiseks ja tervendamiseks. Muidugi ei kutsunud keegi neid protseduure siis keemiliseks happekoorimiseks...

Tekst: Katrin Spiegelberg, Hair & Skin Ilusalongi kosmeetik (www.kosmeetik.ee)
Foto: Shutterstock

Tänapäeval on piima- ja viinamarjamassid saadaval pisikestes pudelites, ning tänu kosmeetikatööstuse ja ilusalongiteenuste kiirele arengule, on sellised protseduurid muutunud nahahoolduses vägagi tavapäraseks ning saavutanud suure populaarsuse kogu maailmas.

Inimese jaoks, kes pole varem selle teemaga kokku puutunud, võib happe kandmine nahale tunduda hirmutav. Müüte ja linnalegende on liikvel ohtrasti, ja õli valab tulle ka filmitööstus. Kindlasti mäletavad paljud teleseriaali „Seks ja linn“ ühe peategelase suhteliselt hirmutavat välimust peale analoogset protseduuri, kuid nagu ikka, on Hollywood ka siin natuke üle pingutanud.

Muretsemiseks ei ole siiski põhjust, sest tegemist on väga turvalise protseduuriga, mida enamasti tehakse näole, aga ka muudele kehaosadele. Kasutusel on peamiselt Alfa-hüdroksühapped (AHA-d) ehk lahja kontsentratsiooniga puuvilja- ja piimhapped. Veenduda tuleb vaid selles, et protseduuri teostaks professionaalne kosmeetik, kes omab vastavat väljaõpet ning töötab ametlikus ilukliinikus või ilusalongis.