Lihtsalt veenilaiend või midagi enamat?

Enamjaolt märkavad naised enda, abikaasa või sõbranna jalgadel veenilaiendeid – erinevas suuruses ja kujus –, kuid kas selle taga on ka midagi enamat?

Tekst:

Reio Vilipuu
Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskus, füsioterapeut / lümfiterapeut

www.tursekeskus.ee

Veronika Palmiste
Medemise erakliinik, veresoontekirurg

www.medemis.ee/blog

Foto: Shutterstock

Veenilaiendite teke on eelsoodumusega pärilik krooniline haigus, mida esineb mingis vormis kuni 70% inimestest (2000. aasta Bonni – Bonner Venenstudie – veeniuuring), ühtemoodi naistel kui meestel. Viimastel tavaliselt küll hilisemas eas.

Kui sugupuus on kellelgi tugevalt kobrutavad ja nähtavad veenid jalgadel, siis on suur tõenäosus, et pindmise veenisüsteemi puudulikkus on ka Sinu tulevik. Selline veenihaigus tekib sidekoe nõrkusest, mistõttu veeniseinad nõrgenevad, laienevad ning normaalset verevoolu tagavate klappide töö jääb puudulikuks.

Tavaliselt algavad laienemised sääre ja hüppeliigese ümber, kuna selle piirkonna veenidele mõjub gravitatsioon kõige tugevamalt ning klappidele langev koormus on suurim.

Sellest jala osast algab ka n-ö vere „tõstmine tagasi“ südame suunas.
Veeni laienemise järel hakkab veri laiendis edasi-tagasi pendeldama ning klapid ei tööta enam korrektselt. Seisev ning edasi-tagasi liikuv veri laiendab veeniseinu aina enam, kuni näemegi nahal laienenud kohti.

Loe veenilaienditest täpsemalt ajakirja IG KEVAD 2014 numbrist