Kilemoodustajatena kasutatakse nitrotselluloosi, mille ülesandeks on anda lakile läikiv ja vastupidav pealispind. Nimetus „kilemoodustaja“ viitabki aine võimele lakipinnale nö kile peale tõmmata. Küünelakkides sisalduvate pehmendajate, peamiselt dibutüülftalaatide, ülesanne on lakki painduvamaks ja murenemisele vastupidavamaks muuta. Samuti parandab nimetatud aine laki haakuvust küüneplaadi pinnaga. Kleepuvuse ja läike lisamiseks kasutatakse erinevaid vaike. Vaigud on puudest väljaimbuvad vees lahustumatud vedelikud, mis õhu käes aeglaselt tahenevad ja eeterlike õlide lendumise, oksüdeerumise ja polümeriseerumise tõttu kõvaks muutuvad. Veel leidub lakipudelis lahusteid, millena kasutataske tihedamini atsetooni ja tema erinevaid estreid (etüül-, butüül- ja amüülatsetaate) ning mis võimaldavad säravamaid toone. Lahustid võimaldavad küünelaki koostisosi pudelis segatuna hoida, kuid pärast laki pealekandmist hakkab see koheselt aurustuma. Üldiselt võib öelda, et küünelakis, mis kuivab kiiresti, toimub kiire lahusti aurustumine, mistõttu lakk ei ole nii vastupidav kui aeglaselt kuivav lakk. Tavatarbija jaoks ehk olulisimat rolli laki koostisosades mängivad värvained. Värvained ehk pigmendid moodustavad kõigist laki koostisosadest umbes 5-10%. Laki kattevõime seisneb lahustumatutel valgepigmendi osakestel, mis laki seistes pudeli põhja vajuvad. Sellest ka soovitus lakki enne kasutamist käte vahel hõõruda. Värvaine positiivsele omadusele vastukaaluks tuleb lisada, et justnimelt pigmendid on need, mis põhjustavad pikaajalisel kasutamisel küüneplaadi kollakaks muutumist.