Kes on staarid juuksurimaailmas?

Vale on arvata, et nimi „staarjuuksur“ või siis paremini kõlav ja professionaalsusele viitav „tippjuuksur“ oleks tänapäevane aunimetus. Juuksuritest hakati lugu pidama ja heas mõttes sõltuma juba 17. sajandil.

Tekst: Kertti Viru

Foto: 123RF

Inimene on alati edev olnud ning meistrid, kes suudavad nii intiimses tsoonis tegutseda ja seeläbi inimese enesekindlust tõsta ning ego paitada, on ikka hinnatud.

Nagu eelnevalt sai mainitud, siis tõelised maailma staarjuuksurid on need, kelle kaubamärgiks on nende nimi. Täpsemalt – nad on persoonid, kes küll teevad ka mõnikord mõne brand´iga koostööd, kuid kelle tõeliseks brand´i-nimeks on nende enda nimi.

Tõelisteks legendideks nimetatakse aga näiteks dokumentaalfilmis „I´m Not just a Hairdresser“  Vidal Sassooni, Trevor Sorbie´d ja Robert Lobettat. Juuksuritemaailma keisrite aunimetuse teenivad ära Anthony Mascolo, Horst Rechelbacher ja Frederic Fekkai.

Kuna filmi ilmumisest on mõni aeg möödas, võib öelda, et sellesse nimekirja on nii mõnigi nimi lisandunud, näiteks viimasel ajal Briti aasta juuksuri tiitlitega auhinnatud Angelo Seminara. Samuti tasub kindlasti ära märkida Patrick Cameroni, kes on tippu jõudnud nii oma imeliste õhtusoengute kollektsioonide kui ka särava isiksuse tõttu.

Kui suure tipuga on tegemist, saab laias laastus öelda kahe näitaja abil. Esiteks, kumb on esimene, kas juuksuri nimi või tema esindatava brand´i nimi ning teiseks, kui lihtne – nii ajaliselt kui ka materiaalselt – on teda kohale kutsuda.

Kui nüüd rääkida, kuidas need tõelised staarid on tippu jõudnud, siis tundub, et seda saab teha kahte teed mööda. Esiteks need, kellest ka eelmainitud film räägib ehk siis töömesilased, kes omavad salongikette, loovad trendikollektsioone – kas omanimelisele kaubamärgile või tellitakse see neilt – ning kes löövad kaasa erinevate tooteliinide väljatöötamisel.

Teised on aga need, kes on juba iseenesest nii värvikad isiksused, et nad lihtsalt leiavad kajastust ka juuksuritöö väliselt. Staarjuuksuri tiili on nad saanud aga ikkagi seetõttu, et on ka oma töös silmapaistvaid tulemusi saavutanud. Lihtsalt niisama ei juhtu mitte midagi ja kuigi tipus on õhk hõredam ja tuul tugevam, on sinna pürgijaid sadu tuhandeid ning tulevase staari ülesandeks on suuta kõigest sellest eristuda.

Kuidas siis ikkagi staariks või tipuks saada kas või siin kodusel Eestimaal?

Alati kindel võimalus selleks on  tublit tööd teha ja end pidevalt arendada. Ka juuksurimaailmas kehtib reegel, et kui sul enam midagi õppida ei ole, siis on aeg ametit vahetada.

Täna pakuvad võimalust silma paista ja karjääriredelil pikki samme astuda erinevate juukse-brand`ide korraldatavad võistlused. Juuksureid, kes end seal proovile panevad, jälgitakse tähelepanelikult ning kunagi ei või ette teada, millal uksed avanevad. Samuti saab edasi liikuda ka koolitaja ametit pidades. Oluline on aga see, mis on endale kõige meelepärasem tegevus – siis saabub ka edu.

Veel toimuvad juuksurite (maailma)meistrivõistlused, kus võidetud tiitlid pole mitte väikese kaaluga CV-read. Samas peab aga teadma, et kui soovid võistelda, siis tuleb ka treenida. See kõik on väga sarnane tippsportlaste elustiiliga. Ning samuti tuleb arvestada, et tippsport ei pruugi alati tavalisse juuksurisalongi ära mahtuda.

Olgu sooviks siis staarjuuksuri tiitel või lihtsalt hinnatud spetsialistiks saamine, on kõige aluseks ikka ja jälle suur töö. Kui suure nime taga pole reaalseid tegusid, kukub see õhuloss kolinaga kokku. Kui juuksuriamet on aga sinu tõeline kiindumus, siis ei ole töötegemine ja enda pidev arendamine sugugi raske ja ebameeldiv ajaveetmise vorm.

Eesti meelelahutusmaailma puhul öeldakse tihti, et meil staare ei ole. Kui, siis on selle nime õigustatult ära teeninud mõni modell. Samas ei vaidle ju keegi vastu, et meil on palju häid lauljaid ja muusikuid. Täpselt samuti on ka kohalikus juuksurimaailmas.