Vanilli ajalugu ulatub väga kaugele, aega, mil vana-asteegid lisasid seda oma rituaalsetesse jookidesse. Sellest, kuidas vanilliekstrakt Euroopasse jõudis, on jutustatud mitmeid legende. Räägitakse isegi seda, et Uut Maailma avastanud Kolumbus armus kohe ära indiaanlaste šokolaadijooki, kuhu oli lisatud ka seni tundmatut vürtsi, mida ta reisilt koju kaasa tõi. Siiani loetakse šokolaadi vanilli kõige klassikalisemaks kaaslaseks. Tegemist on ikkagi tõsist ajaproovi läbinud tandemiga.

Veel pikka aega hoidsid hispaanlased vanilliekstrakti valmistamise tehnoloogiat suure saladusloori all. Usuti, et selle aroom muudab inimese atraktiivsemaks ning loomulikult ei soovinud nad oma võrgutamisnippe ülejäänud maailmaga jagada. Ilmselt võib asjal tõsi taga olla – vanill on üks ääretult tugev afrodisiaakum.

Kuldne kolmik – vanill, puit ja šokolaad

Imeline aroom, mis tekitab kaunist nostalgiat, sünnib tegelikult üsna näotutest kaunadest. Et saada 7 grammi vanilliekstrakti, kulub 9 kilo vanillikaunasid. Seetõttu kasutatakse paljudes lõhnades ka aine sünteetilist analoogi (vanillin ja ethyl vanillin), mis annab parfüümidele ja teistele kosmeetikatoodetele magusa aroomi. Tegelikult on naturaalse vanillilõhn hoopis vürtsikas, puidune ja isegi kergelt likööri meenutava alatooniga.

Vanill võib olla väga erinev: vahel täiesti süütu, kuid enamasti siiski mõru, võluv ja isegi erutav. Lõhna atmosfäär sõltub vaid vanilli saatvatest nootidest ja selle kontsentratsioonist. Kõige paremini tuleb vanilliaroom esile puidu- ja tubakanootide seltsis ning lisaks ka mõningate vürtside, näiteks nelgi või kaneeli saatel. Samas on ka meeldivaid erandeid, proovi kasvõi kultuslikku Tom Fordi Tobacco Vanille aroomi, kus vanillihõngule annavad hubase ning ainulaadse soojuse kakao, vürtsid ja tubakas. Väga sensuaalselt kõlavad vanillinoodid ka naha saatel, mis omandab siis totaalselt teistsuguse, sametiselt pehme vormi.