Tekst: Anu Puulane
Foto: Shutterstock

Idamaised massaažiliigid on rohkem jooga moodi, seal kasutatakse venitusvõtteid ja vajutustehnikaid. Kui klassikaline massaaž ja spordimassaaž teevad rohkem uimaseks ja nendest taastumiseks kulub kauem aega, siis idamaise massaaži lõpus tunnevad inimesed ennast kergelt ja hõljuvalt.

Idamaise massaaži tüüpe on mitmeid, kuid kõik nad keskenduvad erinevatele punktidele kehal, mistõttu on olemas sarnasus nõelraviga. Järgnevalt toome ülevaate neist idamaise massaaži tüüpidest, mis on meil enim levinud.

Tai massaaž

Seda massaažiliiki on kutsutud ka „laisa inimese joogaks“. Tehakse seda põrandal spetsiaalsel matil ning läbi riiete. Tai massaaž on rahulik, hingamise rütmis teostatav massaažiliik, kus kindlate tugevate vajutuste ja venituste abil vabastatakse blokeeritud energia ja tasakaalustatakse hinge, keha, mõtete ja tunnete vaheline koostöö. See massaaž koosneb tavapärasest massaažist, joogast, vabastavast hingamisest ja meditatsioonist.

Tai massaaž on sobilik, kui on vaja parandada lihaste elastsust, liigeste liikuvust ning vabaneda vaimsest pingest. Selle massaažiliigi toimel aktiveerub vereringe ja lümfisüsteem, stimuleeritakse siseorganite tööd, paraneb kehatunnetus ning tasakaalustatakse keha chakra’id.

Tai massaaž ei sobi põletike, traumade, kunstliigeste,  südame veresoonkonna haiguste,  osteoporoosi, vähkkasvajate, palavikuga kulgevate haiguste ja krooniliste nahahaiguste korral.

Shindo

Jaapani massaaž ehk shindo on kaasaegne üldmassaaž, kus kasutatakse Hiina traditsioonilise süsteemi 12 paarilise yin ja yang meridiaani energiaringvoolu avamiseks, ergutamiseks ja tasakaalustamiseks venitusharjutusi. Shindo aluseks on kuus meridiaanivenitust, mis on vajalikud selleks, et lahti venitada 12 energiakanalit. Iga venitusharjutus stimuleerib kahte elundit.

Selle massaažiliigi puhul on ühendatud vanad idamaiseid tarkused kaasaegsete teadmistega inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Shindo hõlmab nii massaaži, venitus- kui lõõgastusharjutusi, mõjutades inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Ka seda massaaži tehakse spetsiaalse mati peal põrandal ja läbi riiete.

Shindo on efektiivne ka paljude haiguste diagnoosimisel ja ravil. Haigus tähendab tegelikkuses seda, et organism ei toimi nagu peaks, et organite töö ja kehas liikuvad energiavood on häiritud. Selle tulemuseks on mitmesugused tasakaalutuse seisundid, milleks on nii stress, depressioon kui ka lihase ja emotsionaalsed pinged, mis häirivad inimese loomulikku elujõudu. Shindo käsitlus inimesest on terviklik, mõjutades inimest nii vaimselt kui füüsiliselt.

Shindo sobib igale eale, nii lastele kui ka vanematele inimestele. Eriti efektiivne on see meetod taastusravi puhul. Meetodil on ka tugev ajupoolkerade koostööd toetav mõju ning tänu sellele on shindost abi ka eriravi vajavate laste taastusravis. Vanematel inimestel aitab shindo parandada liigeste liikuvust ja vähendada lihasvalusid.

Shindo ei sobi haiguste ägedas faasis, palaviku ja  pahaloomuliste kasvajate puhul.

Shiatsu

Shiatsu tuleb sõnadest SHI, mis tähendab sõrme, ja ATSU, mis tähendab vajutama. Shiatsus stimuleeritakse massaaži teel kehas ringlevat energiat, mis voolab meridiaanides. Surve rakendamine ergutab kehamahlade normaalset ringlust ja kõikide organite tööd. Shiatsu kasutab surve ja abivenitamise tehnikate kombinatsioone, mõned neist on tuntud ka teistes teraapiates nagu massaaž, füsioteraapia, akupunktuur/nõelravi, osteopaatia, lümfi drenaaž, DO-in ja teised. Ravi käsitleb lümfide ringlust ja voolu, vabastab kehas mürkaineid ja sügaval lihastes asuvaid pingeid, stimuleerib hormoon- ja immuunsüsteemi, mõjub autonoomsele närvisüsteemile, võimaldades samal ajal ravisaajal sügavalt lõdvestuda ja saada kontakti enda keha ravijõuga.

Shiatsu sobib juhul, kui soovitakse vähendada stressi ja väsimust, kiirendada vere ja lümfide ringlust, kui mureks on madal vererõhk, lihaste jäikus, liigeste liikuvus või soovitakse paranda üldist energiataset.

Shiatsu ei sobi nakkushaiguste, hiljutiste operatsioonide ja raseduse korral.

Tsooniteraapia

Tsooniteraapia on tuntud ka nime refleksoloogia all ja põhineb avastusel, et organism peegeldab informatsiooni oma organite seisunditest keha pinnale kindlatesse tsoonidesse. Refleksoloogias kasutatakse põhiliselt jalgadel, aga ka kätel ja kõrvadel paiknevaid refleksitsoone. Neid tsoone mõjutatakse pöialde ja sõrmedega vajutamise, hõõrumise, patsutamise ja vajutamise teel ning vastavaid muutusi (valu, nahamuutused) leides saab informatsiooni organismi hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ja läbipõetud haigustest.

Iga reflektoorne punkt või tsoon vastab mingile kehaosale. Oletatava probleemi puhul saadab organile vastava punkti puudutamine valuaistingu. Nende punktide mõjutamine stimuleerib närvilõpmeid ja vereringet, parandab organite tööd, samuti leevendab stressi ja pinget kehas. Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul.
Tsooniteraapia sobib krooniliste haiguste,  stressi, kilpnäärmeprobleemide, allergia, närvi- ja peavalu, pearingluse, liigeste- ja lülisambavaevuste ning mao- ja soolestikuprobleemide puhul.
Tsoniteraapiast on abi külmetavate käte ja jalgade korral, pingete, valu, ainevahetusprobleemide, lihasjäikuse ja üldise enesetunde parandamise soovi korral.

Tsooniteraapia ei sobi juhul, kui on pahaloomulised kasvajad, rasked südame- ja neeruhaigused, südamestimulaator, tehisliigesed, kunstlikud või siirdatud organid, aktiivne tuberkoloos, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid, ülierutusseisundid, naha seenhaigused, tugevatoimelised ravimid, rasked psüühikahäired, raseduse esimesed kuud või kui patsient on tarbinud uimasteid või alkoholi.