Juuksed

Moodne naine kehastub pidevalt ümber, olles sõltuvalt meeleolust ning rollidest, mida tal elus täita tuleb, väljapeetud äridaam, vallatu tüdruk kõrvaltänavalt või hoopis jalustrabavalt glamuurne diiva. Koos rõivastusega muutub pea alati ka soeng, mille juures on oluline osa juukseviimistlusvahendite oskuslikul kasutamisel.

TEKST Aivi Sau Avaldatud ajakirjas „Iluprofessionaal“

Kauplustes ja ilusalongides pakutav juukseviimistlusvahendite valik on niivõrd lai, et võtab kogenematul kasutajal silme eest kirjuks – mida võtta ja mida jätta? Teades mõningaid lihtsaid põhitõdesid, on sobivate toodete abil igaühel meist võimalus kujundada endale vähese aja ja vaevaga loominguline ja, mis peaasi, hästi püsiv soeng.

Koduseks kasutamiseks mõeldud juukselakid, -vahud ja -geelid ei nõua kasutajalt erilisi kogemusi ega oskusi ning sobivad suurepäraselt lihtsamate igapäevaste soengute seadmiseks. Tavaliselt on need tooted keskmise fikseerimistugevusega. Professionaalsed  viimistlusvahendid annavad võimaluse luua julgemaid ja efektsemaid soenguvorme – juuksur võib improviseerida, ühendada erinevaid stiile ning lasta oma loovusel lennata.

Retrohõngulised juukseviimistlejad

Meie emad ja vanaemad kinnitasid soengut naturaalsete vahenditega, millest populaarseim oli õlu. Enne kasutamist aeti see keema, seejärel jahutati. Kuumutamisega eemaldati joogile iseloomulik lõhn, samas säilisid selle soengut fikseerivad omadused. Õlu oli hinnatud juukseviimistlusvahend ka juuksuri juures, kus seda kasutati rullisoengutele tugevama toe andmiseks. Kuna käsiföönid muutusid Eestis igapäevaseks tarbeesemeks alles möödunud sajandi viimasel kümnendil, kuivatati ilusalongides juukseid kuppelfööni all, kodus kasutati aga spetsiaalse kuuma õhu kompressoriga ühendatud nailonmütsikest. Selleks, et lokid juba paari tunni pärast juustest välja ei vajuks, pidid naised mitu tundi rullidega fööni all istuma. Tasuks kannatatud ebamugavuste eest oli ülikohev kiivrilaadne soeng.

Teise alternatiivvahendina kasutati suhkruvett: lahust pritsiti pulverisaatoriga pudelist valmis soengule. Selle meetodi varjuküljeks oli asjaolu, et kleepuva vedelikuga töödeldud juustesse jäi tolm kergesti pidama, mistõttu need läksid ruttu mustaks.

Veel üks võimalus, kuidas soengule soovitud püsivust anda, oli linaseemnetest keedetud želee. Juuksurid kasutasid seda 1920. aastatel moodi tulnud ja ajast aega populaarsete vesilainete kujundamiseks. Tänaseni glamuurseks peetava lainelise soengu tegemine esitab kõrgeid nõudmisi nii juuksuri oskuste kui ka kasutatavate juukseviimistlusvahendite osas. Lainete vormimiseks oli tollal kindlasti vajalik juukseid fikseeriv geeljas vahend, mis erinevalt tänapäevastest toodetest ei kuivanud kiiresti ning jättis juuksurile piisavalt aega, et vesilainele soovitud kuju anda. Pärast linaseemneželee kuivamist jäid juuksed puhtaks, kuid siiski kindlalt fikseerituks. Želee eelis teiste omaaegsete viimistlusvahendite ees seisnes selles, et juuksesalku sai vajadusel läbi kammida, seejärel veega niisutada ning uuesti vormida. Ka tänapäevaste juuksegeelidega on seda enamasti raske, kui mitte võimatu teha.

Uuenduslikud abilised

Teadaolevalt valmistas maailma kõige esimese juukselaki, nagu me seda täna tunneme, 1948. aastal USA firma Chase Products Company. Eriti populaarseks kujunes uudistoode 1950. aastatel Euroopas. Kuni aerosooli leiutamiseni kanti tugevalt fikseerivat vedelat juukselakki soengule pumppudelist. Kuna lakk sattus juustele tilkadena, tegi toode juuksed raskeks ning soengud kaotasid volüümi. Tänapäevased täiustatud pulverisaatorid võimaldavad juukselakki pihustada väga väikeste osakestena, mis katavad soengu nagu kerge udu, jättes selle kohevaks ja liikuvaks, ent siiski püsivaks.

Üldjuhul on juukseviimistlusvahendite koostisesse kuuluvad koostisained tootja ärisaladus – ikka selleks, et konkurendid ei saaks teavet oma tootearenduse huvides ära kasutada. Samas sisaldavad kõik tooted teatud põhikomponente, mis annavad viimistlusvahendile soovitud omadusi. Näiteks polümeerid võtavad juustest ära staatilise elektri ja siluvad neid. Silikoonilisandid hoiavad ära vee aurustumise juustest ja kaitsevad neid samal ajal väliskeskkonna liigse niiskuse eest, samuti annavad kauni läike. Kuivadele juustele mõeldud tooted sisaldavad mineraalõlisid ja niisutavaid komponente. Juukseviimistlusvahendeid liigitatakse ka nende otstarbe järgi: värvitud, kahjustatud, töötlemata juustele jne. Igaühes neist leidub koostisaineid, mis juukseid lisaks nende fikseerimisele vajadusel kaitsevad ja hooldavad.

Igaühel oma koht ja aeg

Oluline on meeles pidada, et juukseviimistlusvahendeid rühmitatakse vastavalt nende kasutusotstarbele. Juuksevahud, kuumakaitsevedelikud ja -kreemid kantakse juustele enne nende föönitamist, sirgendamist või lokirullidele keeramist. Nende eesmärgiks on kaitsta juuksestruktuuri kuumtöötluse eest, eemaldada neist staatiline elekter ning muuta need hästi soengusse seatavaks. Omaette tootegrupi moodustavad juuste modelleerimiseks mõeldud viimistluskreemid, -geelid ja -vahad. Lõppviimistlusvahendite, erineva tugevusastmega juukselakkide ja läigete ülesanne on soeng lõplikult fikseerida ning panna juuksed säravalt läikima. Pärast nende toodete kasutamist ei tohiks enam soengu kuju muuta.

Soengu õnnestumiseks tuleb jälgida, et juustele ei kantaks liigset kogust viimistlusvahendit. Tänapäevaste toodete ülesandeks on hoida ära soengu kuju muutumine ja anda juustele kohevust. Selle eesmärgi täitmiseks suurendab soenguviimistlustoode juuksekarva läbimõõtu, suurendades ühtlasi karva massi. Kui vahendit on juustes ülemäära, kaotab soeng selle raskuse all soovitud kuju. Õhukestele juustele sobivad hästi keskmise tugevusastmega vaht ja vedelad fiksaatorid, mis ei „liimi” juukseid kokku. Paksude juuste puhul tasub eelistada kreemjaid viimistlusvahendeid ja geele, samuti tugevalt fikseerivaid vahtusid, mis aitavad hoida soengut kohevana.

Juukseviimistluse ABC

Järgnevalt on oluline tuua välja mõned read juukseviimistlusvahendite kasutamise põhitõdedest.

Nagu eelnevalt märgitud, kantakse juuksevahtu või kuumakaitsevedelikku niisketele juustele, mille järel kuivatatakse neid fööniga. Vaht sulab föönikuumuse käes juuksesalgule ning aitab fikseerivate koostisainete abil sellele koolutamise ajal kiiremini ja hõlpsamalt soovitud kuju anda.

Saadaval on ka eritooted juuste sirgendamiseks ja lokisoengute tegemiseks. Sõltuvalt soovitud lõpptulemusest on võimalik valida selleks kõige paremini sobivaid tooteid ja nende pealekandmise viise, näiteks juuksevahtu võib kõigepealt kanda nii kätele kui ka kammile. Soengukreeme, mis juukseid siluvad ja sirgestavad, kantakse kätega niisketesse juustesse juurtest kuni otsteni ning need kammitakse seejärel hõredapiilise kammiga hoolikalt läbi.

Juuksegeelid on vesilahustuvad modelleerimisvahendid, mille eeliseks on see, et loodud soengu välimust saab vajadusel muuta. Selleks tuleb juuksed niiske kammi abil soovitud kujusse vormida, seejuures geeli lisamata. Modelleerivat geeli kantakse tavaliselt kuivadele juustele, et rõhutada valmis soengu detaile. Iseäranis suvekuudel populaarse märja efekti saavutamiseks võib geeli kanda märgadele juustele. Tugeva fikseerimisastmega geel hoiab lühikesi juukseid peaaegu vertikaalses asendis.

Juuksevahade põhikomponent on reeglina looduslik vaha, sageli näiteks mesilasvaha. Enne viimistlusvahendi pealekandmist soojendatakse väikest kogust vaha peopesades, kus see sulab ja muutub pehmeks kreemjaks massiks. Juuksevaha abil saab hästi modelleerida lühikesi soenguid ja rõhutada nende tekstuuri. Vahade eeliseks on see, et need annavad juustele püsiva toe ning võimaldavad kujundada väga dünaamilisi ja loomingulisi soenguid. Miinusena võib märkida seda, et kõigile ei pruugi meeldida pumatine läige, mis juustel teatud aja möödudes märgatavaks muutub, samuti ei saa pärast vaha pealekandmist soengut enam muuta. Juuksevaha tuleb eemaldada šampooni abil, ainuüksi vees see ei lahustu. Vahasid kantakse üksnes kuivadele juustele.

Moodsad juukselakid on saadaval kerge, keskmise, tugeva ja väga tugeva fikseerimisastmega. Kuna neid tooteid pihustatakse juustesse udupeene pilvena, ei muuda need õigel kasutamisel juukseid raskeks ja neid on lihtne hiljem välja kammida.

Pärast juuksegeeli või -vaha pealekandmist tasub laki kasutamisest võimalusel hoiduda – seda võib piserdada juustele, mille seadmiseks kasutati vahtu või muud kerge tugevusega viimistlusvahendit. Nii ei koormata juukseid viimistlusvahenditega üle ning soeng säilitab oma kuju ja kohevuse. Ettevaatlik tuleb olla ka läikeseerumite ja -spreidega. Et need ei muudaks juukseid raskeks, tuleb peale kanda väga väikeses koguses toodet. Läikevahendid annavad juustele tavaliselt üksnes nõrga toe.

Õhtusoengute kujundamisel kasutatakse rohkes koguses tugeva või väga tugeva fikseerimisastmega juukselakki üksikute salkude kinnitamiseks soengu tegemise ajal ja lõppviimistlusena pärast juukseseade valmimist. See võimaldab peoõhtul end vabalt ja mugavalt tunda, mõtlemata sellele, et soeng võib näiteks tantsides laiali minna. Et lakki oleks hõlpsam juustest välja pesta, soovitavad tippjuuksurid enne šampoonitamist kanda juustesse palsamit ja vajadusel pea pesemist korrata.