TEEME SELGEKS: Kas piim on meile kasulik või kahjulik?

Foto: Shutterstock

Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, dotsendi Ivi Jõudu sõnul teavad inimesed enamasti seda, et piim on inimorganismile vajalik toitaine. „Samas ringleb piima kohta palju müüte, millest nii mõnigi isegi kogenud teadlastes hämmastust tekitab,“ tõdes Ivi Jõudu Toiduliidu piimapäeval.

Müüt 1 – piim on sobilik toit ainult imikueas. Maaülikooli teadlase sõnul näitavad nii teadusuuringud kui ka arstide praktika, et piim ja piimatooted on sobilikud ja kasulikud inimestele kogu eluea jooksul. „Inimkonna ajalugu näitab, et looduslik valik soosib neid, kellel säilib piimasuhkrut lagundava ensüümi aktiivsus. Et see ei kaoks, tuleb süüa sobivaid piimatooteid – kui värske piim valmistab vaevusi, siis tuleks tarvitada hapendatud või vähendatud laktoosisisaldusega piimatooteid,“ sõnas Ivi Jõudu.

 

Müüt 2 – piim annab organismile palju kolesterooli. „Inimorganism vajab tegelikult päevas kuni 350 milligrammi toidukolesterooli ning ühest klaasist täispiimast imendub seda verre kõigest kuni 14 milligrammi. Lisaks sisaldab piim ka rohkelt erinevaid rasvhappeid, millest nii mõnigi hoopis langetab kolesterooli taset veres,“ rääkis Ivi Jõudu.

 

Müüt 3 – väherasvased piimatooted on tervislikumad. Sellest, kui kasulik on inimorganismile piimarasv, on praeguse võidefitsiidi ajal palju räägitud. Ivi Jõudu sõnul on piimarasv kergesti omastatav energiaallikas, mis pärsib pahaloomuliste kasvajate arengut ning on viirusevastase toimega. „Piimarasv langetab kolesterooli ja triglütseroolide taset, mistõttu vähendavad need rasvad tegelikult südameveresoonkonna haiguste riski. Kui tootest eemaldatakse piimarasv, lähevad kaotsi piimas peituvad rasvlahustuvad vitamiinid ning võib tekkida ka probleeme kaltsiumi omastamisega piimast,“ rääkis Jõudu.