Ilmunud on teine CD-plaat Salasõna loomingulise kollektiivi poolt. Hea elu loomise praktikate sarja plaadil „Keha kiituseks“ kõlavad eestikeelsed juhendatud meditatsioonid. Lugusid saadab eesti autorite helilooming. Plaadi esitlus toimub neljapäeval, 2.mail kell 17.30 Tallinnas Holistilise Teraapia Instituudis.
Tekst: Helis Iida Foto: sxc.hu Sügis oli pikkade sammudega juba üpris kaugele edenenud, kui tabasin ennast taas tundmas tuttavlikku pimedusetüdimust ja enam-ei-jaksa-väsimust. Sel suvel puhkamata jäänud puhkus jättis päranduseks väsinud keha ja närtsinud vaimu. Pikem paus ei tulnud ka nüüd tiheda töökalendri tõttu kõne allagi, organism aga tuletas puhkusevõlga jätkuvalt meelde. Tundsin, et massaaž oleks [...]
Vahatamine ja raseerimine põhjustab õrnale bikiinipiirkonnale trauma ja jätab selle haavatavaks Pox viirustele
Jaanuaris avatud tervisesalong Yin Yang on esimene terviklik Hiina meditsiini keskus Eestis, mis pakub massaaže, kehahooldusi, terviseteadmisi ja -tooteid. Vast avatud Yin Yang pakub erinevaid Hiina massaaže ja teraapiaid, mis aitavad tasakaalustada organismi tervikuna, parandavad immuunsüsteemi ja tugevdavad organismi vastupanuvõimet, puhastavad energiakanaleid ja parandavad vereringet.
Toit suudab muuta inimese tuju, tugevdada suhteid, väljendada seda, kes me oleme või kes soovime olla jpm. Samas on toidul ka varjukülg, mis hoiatab ebatervisliku toitumise eest ning liigsete kilode lisandumise eest.
Vesi tagab naha niisutatuse ning aitab siluda pisikesi peeneid kortsukesi. Veel aitab vesi nahal omastada toitaineid ning vabaneda toksiinidest. Veel võib vett „süüdistada“ nahale sära andmises ning vereringe parandamises. Seleen on mikroelement, mis aitab nahal kaitsta end vabade radikaalide eest. Mitte vähetähtis ei ole ka seleeni roll nahavähi ennetamisel.
Futurederm.com Foto: sxc.hu Sügamine või siis keelepärasemalt kratsimine on üks neid tegevusi, mida tehakse tihti instinktiivselt unustades samas, et nii võib väga lihtsalt ka nahka kahjustada. Mis ajab sügama ja sügelema Põhjuste hulk on suhteliselt lai. Näiteks dermatiit, putuka hammustus, kuiv nahk, maksahaigus jne, rääkimata siis veel ärritavast kampsunist jms. Mis asi on sügelus ja [...]
Nahast rääkides keskendutakse sageli pooridele, ebatasasustele jms. Samas unustatakse, et nahk on organ ning tema väljanägemine peegeldab organismi tervist. Ehk siis, kuigi naha seisundid on tugevalt seotud kosmeetikaga, ei tohiks unustada, et see on tugevalt seotud ka tervisega.
Psoriaasi ravis ei ole kindlaid reegleid, mis sobiksid kõikidele patsientidele. Samas on paljud kinnitanud, et neid on aidanud just alpha-hüdroksü happed. Kuigi pole just palju teaduslikke uuringuid, mis seda fakti tõestaksid, on siis hulgaliselt selliseid uuringuid, mis kinnitavad, et AHA-d kombinatsioonis beetametasooniga aitavad leevendada psoriaasi sümptomeid.
Mõned uuringud on leidnud, et umbes veerand lapseealistest omab küünte närimise harjumust, teised on kinnitanud, et haripunkt saabub noorukieas, kus peaaegu 45% selle ealistest omab seda harjumust. Kõige üllatavam tulemus saadi täiskasvanuid uurides, kus selgus, et pea 50% on selline harjumus.
Tundub, et pea iga kuu ilmub välja mõni toode, mis on millegi „vaba“. Näiteks silikoonivaba, parabeenivaba, sulfaadivaba jne. Tootja esitleb nii oma soovi pakkuda tarbijale seda kõige puhtamat ja tervislikumat.On sellega nagu on, aga viimasel ajal on turule jõudnud ka gluteenivabad kosmeetikatooted. Siinkohal lisab loo autor, et see on tema jaoks üks suur naerukoht.
Sugurakudoonorlus on Eestis anonüümne, välja arvatud juhul, kui doonorrakkude loovutajaks on sugulane või tuttav. Anonüümse doonori korral on viljatusravi läbival paaril õigus teada doonori üldiseid bioloogilisi andmeid – vanus, pikkus, kehaehitus, juuste värv, silmade värv, nahavärv, veregrupp ja reesusfaktor – ning sotsiaalseid andmeid – rahvus, haridus, perekonnaseis ja laste olemasolu. Eesti seadusandluse kohaselt on sugurakudoonoril (munaraku- ja seemnerakudoonor) õigus saada rahalist hüvitist.
See, et higistamine väljutab kehast toksiine, näib olevat laialt levinud tõde, aga, kas ka teaduslikud uuringud tõestavad seda.
Helis Iida Foto: sxc.hu Meie küsimustele nõustus vastama pikaaegse kogemusega nahaarst ja praegune loodusterapeut Mele Viil. 1. Alati rõhutatakse, et märgake muutusi oma nahal, kuid millised on need olulised muutused, mida tasub juba varakult tähele panna? Jälgida tuleks igasuguseid subjektiivseid muutusi sünnimärgis – värvi, suurust, kuju. Tähele tasub panna lühikese aja jooksul toimunud värvimuutusi, värvierinevust [...]
Otsime Way of Life kliiniku kontseptsioonile üldisest heaolust tõsiselt huvitatud müügihingega koostööpartnereid. Tervishoiu-, toitumise-, kehalise aktiivsuse-, ilu – ja
heaolu spetsialistid, olete teretulnud koos meiega edendama ja propageerima üha kasvavat märkimisväärset uut trendikat eluviisi – Way of Life!
Kui korra elus on ohatis ehk HSV viirus endast märku andnud, võib see juhtuda edaspidigi. Passiivses olekus viirusealged „puhkavad“ enamasti närvikudedes ning aktiveerumise korral liiguvad viiruseosakesed närvikiude mööda nahapiirkonda, kus tekib villiline ohatis. Enamasti tekivad külmavillid ühes samas piirkonnas, sest selles piirkonnas lõpevad mingi kindla närvi lõpmed.
Igaüks higistab mingil määral, kuid mõnikord võib see muutuda piinlikkust tekitavaks ja igapäeva elu häirivaks eriti, kui sellega
kaasneb tuntav higilõhn või on käed pidevalt niisked ja libedad.
Kuuldes sõna ”vitamiinid”, tekib aga peaaegu igal inimesel oma arvamus. Vitamiinidest tehakse juttu pea iga päev ja kõikides meediakanalites. Viiteid nendele leiame toiduainete ja kosmeetikatoodete pakenditelt, loodusravi- ja tervisejuhistest, eneseabi käsiraamatutest, ravivahendite reklaamidest ja mujalt. Väljend ”vitamiinipomm” on igapäevakeeles kindlalt juurdunud, ehkki selle sisu ja kasutusvaldkond pole täpne.
Tervis sõltub inimesest endast – kas ta on sellest huvitatud. Tervisesportlased on minu meelest väga tublid. Kui ma teile ausalt ütlen, siis mina olen patustanud oma tervisest mittehoolimisega küll.
Me kõik teame, et turvast, mis on Eesti üks tähtsaim maavara, kasutatakse aianduses ja briketi valmistamisel. Siiski mäletavad paljud veel turvast ka kui ammustest aegadest pärit rahvameditsiini vahendit. Seda, kuidas on turbaga lood tänapäevases ilule ja tervisele orienteeritud maailmas, käisin uurimas Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi rakendusgeoloogia õppetooli ja Eesti Geoloogiakeskuse vanemgeoloogi dotsent Mall Orrult, kes on soid, rabasid, turvast ja kõike sellega seonduvat uurinud juba ligi 30 aastat.
Omega-3 sai tuntuks tänu sellele, et avastati tema südant tugevdavad omadused. Omega-3 rasvhape vähendab põletikunähtusid veresoontes ja südames.
10. mail esilinastub kinos Sõprus dokumentaalfilm “40 + 2 nädalat”, milles režissöör Margit Lillak annab intiimse sissevaate tänapäeva naiste valikutesse lapsesaamisel.
Humoorika alatooniga film uurib, kuidas naised suhtuvad sünnitamisse, milliste valikute vahel nad otsuseid peavad langetama ning millest tuleneb, et turvalise haiglasünnituse asemel otsustatakse kodusünnituse kasuks.
Veretest, mis määrab kindlaks võimaliku rinnavähi riski on kasutusel umbes viie aasta pärast. Nii lubavad Imperial College London teadlased Dr James Flanagani juhtimisel. Nimelt kinnitavad nad, et on avastanud nn „geneetilise lüliti“, mida kannab pea iga viies naine ning mis kahekordistab rinnavähki haigestumise riski. Selline avastus võimaldab haigust avastada juba aastaid enne, kui see arenema hakkab.
2. mail saab alguse rahva- ja tervisesportlaste seas populaarne Tervisejooksu sari, kui Nõmme terviserajal avatakse sarja kümnes hooaeg. Eesti Energia Tervisekõnni seitsmenda hooaja esimene etapp toimub 3.mail Pirita terviserajal. Eesti Energia toetusel korraldab maist septembrini toimuvat tervisespordisarja Stamina Spordiklubi. „Kümme aastat toimunud sari on tõestanud, et iganädalane sportlik väljakutse aitab kujundada tervisespordi harjumust,“ selgitab Stamina [...]
Teadlased pöörasid oma uuriva tähelepanu 15. traditsioonilisele Hiina teraapiale. Hiina päritolu teraapiaid ja ravimeid on kasutatud ja tuntud juba üle 3000 aasta. Viimase kahekümne aasta jooksul on nad aga võidelnud end välja Aasia piiridest ning tekkinud on sadu miljoneid dollareid teeniv tööstusharu.
Vaatamata populaarsusele, pole teadlased väga tihti suutnud tõestada kasutatud toimeainete kasutegurit, kuid samas on nad suutnud tõestada mitmeid kahjutegureid.
Suurel liikumispäeval osales 7499 inimest ja läbiti 41 714 kilomeetrit Pühapäeval, 22. aprillil südamenädala lõpetanud suurel liikumispäeval „Sinu sammud loevad“ lõ i kaasa üle Eesti kokku 7499 registreeritud osalejat, kes läbisid kas kõndides, joostes või rattaga sõites 41 714 kilomeetrit. Osalejatest 4703 olid naised ja 2796 mehed. Keskmine läbitud distants inimese kohta oli seitse kilomeetrit. [...]
Pühapäeval lõpetab südamenädala üle 70 liikumisürituse Südamenädal lõpeb pühapäeval, 22. aprillil koos avalike liikumisüritustega 13 maakonnas. Erinevaid ettevõtmisi – jooks, kepikõnd, matk, rattasõit ja muu sarnane – on kokku üle 70. Su urematest linnadest on pühapäeval liikumispäeva tähistamas Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, Võru, Kuressaare, Haapsalu, Otepää, Rapla, Kunda, Jõgeva, Paide ja Kärdla. Maakonnasiseselt on enim üritusi [...]
Äsja 52 riigis lõppenud uuring toob välja lihtsad ja igapäevased asjad, mis südame tervist enim mõjutavad.
Uuringut juhtinud Uppsala ülikooli kardioloogiaprofessor Claes Held selgitab, et igasugune mõõdukas kehaline aktiivsus, nii tööl kui ka vabal ajal on suurepäraseks võimaluseks südameataki ehk infarkti ohtu vähendada.
Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku aktiivsena vananemise strateegia koostamiseks Sotsiaalministeerium saatis eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks aktiivsena vananemise strateegia aastateks 2013-2020 koostamise ettepaneku. „Strateegia koostamise puhul peame oluliseks kõikide sotsiaalpartnerite kaasamist,“ ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Ootame ettepanekuid ja rõhuasetusi, millele tuleks antud valdkonnas tähelepanu pöörata ja ideid kitsaskohtade lahendamiseks,“ lisas minister. Esmaspäeval toimus juba [...]
Terviseamet soovitab täiskasvanutel vastu kevadet tõsiselt mõelda teetanuse vastase kaitse uuendamisele, täiskasvanud peaksid end vaktsineerima alates 25. eluaastast iga kümne aasta möödumisel. Eelmisel aastal haigestus Eestis kangestuskramptõppe kaks inimest, teatas terviseamet. Ees seisavad aia- ja koristustööd, kus kokkupuudet mulla, kõdu või jäätmetega pole võimalik vältida. Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul tuleb haigustekitaja eoste organismi sattumisega [...]
Südamenädala algataja, kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul alustati südamenädalatega 1993. aastal, et innustada Eesti elanike tervislikumate eluviiside poole ja sellega langetada ülikõrget suremust südamehaigustesse. „Igal aastal on südamenädalal olnud erinev deviis ja me oleme 20 aastaga läbi käinud kõik olulised riskitegurid – suitsetamine, kõrgenenud kolesterool, kõrge vererõhk, liikumisvaegus, ülekaalulisus, stress jne. Südamenädalad on toonud Eesti elanike teadvusesse liigse kolesterooli kui südamehaiguste sagedase põhjustaja.“
Viimastel päevadel on internetis kui kulutuli levinud jutt kookosõli imelistest omadustest. Et nagu oleks Oxfordi ülikooli teadlased uuringu põhjal öelnud, et kookosõli vähemalt ajutiselt taastab Alzheimeri tõbe põdevate patsientide mälu.
Paraku on nii, et mainitud ülikooli vastavaid uurimustulemusi leida pole õnnestunud – küll on aga sama ülikool tõepoolest katsetamas kookosõli mõju Parkinsoni tõve puhul. Selle katse tulemused selguvat aga alles aasta lõpuks ning vara on veel midagi arvata.
Teri S Krebs ja Pål-Ųrjan Johansen, kes mõlemad töötavad nii Trondheimis kui Harvardis, on nüüd meedia suure tähelepanu all. Just nemad on tõstnud üles aastakümneteks arhiivitolmu maetud küsimuse – kas A klassi narkootikumist, mida tuntakse lühendi LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) järgi, võiks olla abi alkoholismist pääsemisel.
Ajakiri „American Journal of Hypertension“, avaldas uuringu tulemused, millest selgus, et arbuus aitab alandada kõrget vererõhku. Nimelt tehti kindlaks, et vilja looduslikud koostisosad aitavad laiendada veresooni.
Eks modelle ole hurjutatud nii nende miinimummõõtude kui elustiili pärast. Samas on tegemist elukutsega kus tuleb olla ilus 24/7 ja kui noore kaunitari välimus võib teinekord nii mõnelegi pingele hästi vastu pidada, siis enesetundega nii lihtne ei ole. Mida siis modellid teevad, et alati rõõmsad ja energiast pakatavad olla.
Süvaveenide tromboos on tuntud ka nime ” turistiklassi sündroom ” all. Nagu nimigi ütleb on tihti selle haiguse põhjustajaks ebamugav ja pikk lennusõit. Hiljuti aga selgus, et tegelikult pole haiguse põhjustajaks mitte see, millises klassis lendad vaid see, kus asub lennukis sinu iste. Põhjus on nimelt selles, et tromboosi teke lennusõidul on seotud sellega, kui palju inimene reisi jooksul liigub.
