Mida peab sööma, et aju töötaks paremini ja mõtted liiguks kiiremini

Kertti Viru
Foto: sxc.hu
Allikas: geniusbeauty.com

Tervislikust toitumisest on räägitud nii ühe kui ka teise nurga alt, rääkimata siis veel sellest, millised toiduained tagavad paksuks minemise ja millised kaunid taljejoone.

Seekord räägiks aga hoopis sellest, millised toiduained soodustavad aju erksamat tegevust.

Munad toidus panevad mõtted kiiremini liikuma

Selleks, et aju hakkaks üleüldse paremini funktsioneerima vajame me vitamiini B12. Vitamiin B12 on väga oluline just närvirakke silmas pidades. See tähendab, et selle puudus on aluseks kiirele ärritumisele, depressioonile ja vähenenud kognitiivsetele võimetele (mälu, taju, tähelepanu jne). Järgnevalt vajame natuke foolhapet, mis on oluline tagamaks normaalset rakkude jagunemist, on kaasatud vereloome protsessi ning reguleerib süsivesikute ja rasvade ainevahetust.

Jood tagab kilpnäärme normaalse funktsioneerimise, vastasel korral võivad esineda sellised nähud nagu letargia, kaalutõus ja depressioon.

Lõpuks vajame ka D vitamiini, mille puudus soodustab depressiooni, dementsust, parkinsoni tõbe ning ka PMS`i (Premenstruaalne sündroom).

Kõike seda saab aga tasakaalustada lisades oma toidusedelisse munad, mis oma olemuselt ja toiteväärtuselt on võrreldavad miniatuurse elektrijaamaga.

Või parandab mälu

Jah, oma hommikusele röstsaiale tuleb ka võid peale määrida ja ei tasu siinkohal minestada neil, kes selle toiduaine, kui eriti kaloririkka, oma senisest toidusedelist välistanud on. Inimese keha vajab loomseid rasvu ja kui me selle unustame, siis võib varsti märgata, et juuksed hakkavad välja langema, küüned lõhenema ja murduma ning nahk hakkab kaotama oma elastsust.

Või on toit ajule. Või sisaldab suurel hulgal toitaineid, mida näiteks ei ole võimalik leida taimsetest õlidest. Nende  hulgas on D, B12 ja A-vitamiin, viimane on vajalik neurotransmitterite stimuleerimiseks. Selle puudusel väheneb näiteks dopamiini tase ajus, mis mõjutab meeleolu ja mälu. Kui või on valmistatud sellise lehma piimast, kes on toitunud kauni karjamaa keemiavabast rohust, siis sisaldab või ka omea-3 rasvhappeid, mis vähendavad põletikulisi protsesse ja ergutavad ajutööd.

Puhas või on vastutav ka linoolhappe, vitamiin F, jõudmise eest meie kehasse. See on segu kahest polüküllastamata rasvhappest- linoolhape ja α-linoleenhape, mis on olulised närvikoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning  ajukoe ja silma võrkkesta funktsioneerimiseks. Täpsemalt suurendab linoolhape verevoolu ajus, pikendab rakkude eluiga ja neutraliseerib kortisooli nimelise stressihormooni negatiivset mõju. Nii, et puhas või teeb ainult head.

Punane liha tagab vitamiini B12

Vaatamata sellele, et nii mõnigi peab punast liha ebatervislikuks toiduaineks, on see väga kasulik ajule. Nimelt vajab aju normaalseks toimimiseks pidevat hapnikuga varustamist. See protsess sõltub aga punastes verelibledes sisalduva raua hulgast. Peale raua sisaldab punane liha ka vitamiini B12, mis on väga oluline tsingi  allikas. Paljud uurimused on tõestanud, et just tsingil on oluline roll laste õpitulemuste parandamisel.

Anšoovised tagavad suurema IQ taseme

Parimaks omega-3 rasvhapete allikaks on loomulikult rasvarikas kala. Anšoovised sisaldavad kaks korda rohkem rasvhappeid kui seni reklaamitud tuunikala. Ja veel, nende roll toiduahelas ei ole väga kõrge, mis omakorda tagab selle, et neisse peaaegu ei kogune ajule väga kahjulikku elavhõbedat.

Muuseas on tõestatud, et rasedad, kelle toidulaual on rohkelt omega-3 rasvhappeid, sünnitavad intelligentsemaid ja suuremate vaimsete võimetega lapsi.