Maaülikooli teadlane: piimatooted on noortele asendamatud

FOTO: Ivi Jõudu Toiduliidu Piimapaneelil (Marek Metslaid)

Lastel ja teismelistel on ilma piimatoodeteta väga keeruline saada kasvavale organismile piisavas koguses kaltsiumi ja valku ning see võib tekitada noortele pöördumatuid tervisekahjustusi, kinnitas Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsent Ivi Jõudu.

„Kui noore inimese küüned, juuksed ja nahk suudavad toitainepuudusest taastuda, siis kasvueas toimuvat luustumist ei saa kuidagi „uuesti teha“. Luude tihedus kujuneb välja esimese kahekümne eluaasta jooksul ning kui sellel ajal organismile piisavalt kaltsiumi ei anta, võib kahekümneaastasel noorel seista ees elu 80-aastase vanainimese luudega,“ nentis Maaülikooli teadlane.

Tema kinnitusel on piim ja piimatooted on väärtuslik toiduaine, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid toetavad teineteise omandamist.

„Kõik teavad, et kasvav organism vajab palju kaltsiumi, kuid paljud ei teadvusta seda, et ilma fosfori ja D-vitamiinita ei suuda meie keha seda omandada. Naljatledes võib öelda, et kriidis on ju tohutus koguses kaltsiumi, kuid seda krõbistades meie keha kaltsiumi ometigi kätte ei saa,“ kinnitas teadur.

Tema sõnul vajab noor organism iga päev 1-1,5 grammi kaltsiumi ning selle saamiseks piisab tegelikult kõigest paarist klaasist piimast või hapupiimatootest ja mõnest viilust (50 g) juustust. Väga väärtuslikud kaltsiumiallikad on ka hapendatud piimatooted nagu jogurt, keefir, pett, hapupiim ja nendest valmistatud tooted, millest paljudes on ka rikkalikult kasulikke piimhappebaktereid.

„Kui paljud noored neiud arvavad, et teevad oma taljele teene eelistades rasvavabasid piimatooteid, siis tegelikult on piimarasv taas üks komponent, mille ees ei tohiks sugugi hirmu tunda. Nimelt kaob piimarasva eemaldamisega toodetest ka rasvlahustuv D-vitamiin, mis lisaks sellele, et aitab kaltsiumi omandada, on pimedal ajal ka hädavajalik tujuturgutaja,“ sõnas Ivi Jõudu.

Samuti vajab noor organism hädasti piimatoodetes sisalduvat loomset valku. Ivi Jõudu kinnitusel ei ole taimetoidus sisalduvas valgus piisavalt mõningaid asendamatuid aminohappeid, mis on vajalikud valgusünteesiks. Sarnaselt kaltsiumiga on piimas olev valk just sellise struktuuriga, et see on väga kergesti seeditav ning seega ka hästi omastatav. Ka on piimavalgus on aminohapped just organismile vajalikus vahekorras.

„Valgusünteesi tähtsust on võimatu ülehinnata, sest meie organism vajab kvaliteetseid valke absoluutselt kõikides kehafuktsioonides – keharakkude ehituses, katalüsaatoritena erinevates bioloogilistes protsessides, teiste molekulide (nt hapniku) transportimisel ja hoiustamisel. Lisaks pakuvad valgud mehaanilist tuge ja immuunkaitset, osalevad lihaskontraktsioonides ja närviimpulsside ülekandes ja kontrollivad kasvu ja mujal,“ loetles ta valkude funktsioone.

„Evolutsioon lõi meid segatoiduliseks ja enamus inimesi ei oska oma toidulauda sättida nii, et ta saaks taimsest toidust kätte piisavas koguses asendamatuid aminohappeid ja teisi vajalikke toitaineid,“ kinnitas ta.

Kui kaltsiumi saamiseks on kasulikud ennekõike piim, hapendatud piimatooted ja juust, siis valgurikkuse poolest on tema sõnul kõige kvaliteetsemad piimatooted juustud, kohupiimad ja kohupiimakreemid.

„Seetõttu tasub süüa iga päev erinevat sorti piimatooteid – nii on kindel, et kasvav organism saab kätte kõik vajalikud toitained ning ükski piimatoode ei muutu maitsemeelele tüütuks,“ soovitas teadlane.