Kuidas adrenaliin ja meelelahutus näonahka noorendavad

Olgu selleks põnevusfilm, õudukas, langevarjuhüpe või korralik treening – inimestele meeldib adrenaliin ja eriti meeldib adrenaliini (ja kortisooli) mõjust tagasi langemine. Lõõgastustunne, mis sarnaneb tundele, kui mõnda väga sügelevat kohta kratsida või nagu kerge venitus peale pikalt ühes asendis olemist. Need lühikesed adrenaliinipuhangud on tegelikult keha stressireaktsioon ning stressori kadumisel võtavad töö üle DHEA hormoonid. Nemad vastutavad selle sama lõõgastustunde eest ja ühtlasi ka nooruslikkuse ja ilusa välimuse eest. Madalat DHEA hormoonide taset on seostatud näiteks kortsude tekkega ning seevastu kõrgemat taset noorusliku nahaga.

Õudusfilmi vaatamine ja langevarjuhüpped tõstavad inimese vererõhu lakke ja pulsi olümpiajooksja tasemele. Miks inimesed siiski neid tegevusi nii väga naudivad? Üks võimalik põhjus võib olla põnevustundes, mis jääb alles ka peale filmi vaatamist ja taevast laskumist. See põnevustunne ongi rahvakeeli „adrenaliinilaks”, mis nii sõltuvusttekitav on. Neid tegevusi ühendab see, et nad on kõik ühtede ja samade hormoonide poolt vahendatud – keha jaoks ei ole vahet, kas joosti tiigri eest ära või MyFitness trenažööril. Kui kord hammas verele saadakse, siis ei paista kunagi küllalt olevat – mistõttu ekstreemsportlased ka peale suurimaid vigastusi taas spordi juurde naasevad. Nägu naerul.

Lühiajaline stress vs. pikaajaline stress

Krooniline e. pikaajaline stress koormab keha ja imeb viimasegi energia välja, kuid kui stress on lühikese kestvusega ja mitte liiga sage, siis võib see just-kui dopingu eest olla. Oleme kõik tundnud kuidas pingeseisundis mõnd ülesannet paremini ja kiiremini lahendame (nt. kontrolltöö, koju kaotatud telefoni otsimine, töö tähtajaks esitamine jne.) ning kuidas teinekord jällegi stressiseisundis kõik viltu veab. Siinkohal tulebki eristada lühiajalist ja pikaajalist stressi.

Lühiajalise puhul on tegemist keha reaktsiooniga valmistuda väljakutseks ning parim võimalik sooritus teha. Olgu selleks matemaatika ülesande lahendamine või 100m sprintjooks. Igal juhul tundub keha jaoks see eluliselt oluline ja antakse tuld. 100m jooksul arvab aju, et jookseb igavese õnnistuse ja mugavuse poole ning lihased arvavad, et jooksevad kolmemeetrise mõõkhambulise leopardi eest ära. Lihased teevad, mida aju käsib ja aju õigustab tegevust vastavalt meie ideaalidele. Mis tähendab, et kui me midagi väga soovime, siis paratamatult kaasneb selle saamise juures stressireaktsioon (või mitu).

Lühiajalise reaktsiooni korral leiavad aset mitmed kehalised muutused. Meie pupillid avarduvad, et silm püüaks rohkem valgust ning seeläbi saaksime paremini ja teravamalt näha. Adrenaliini mõjul silelihased (lihasgrupp, mis moodustab siseorganite seinad) lõdvestuvad ning seeläbi muutub hingamine lihtsamaks, sest kopsud on lõdvestunud. Seetõttu aitab ka adrenaliinisüst astmahaigetel hingamishoost kiiremini toibuda. Stressireaktsiooni korral kõrgenevad tähelepanu ja keskendumisvõime ning väheneb valutundlikkus, mis tegelikult tähendab, et ka luumurru korral ollakse võimelised edasi võitlema. Hiljem (kui hormoonide mõju kahaneb) tuleb valu järgi. Sellest kahjuks ei pääse.

Lühikeste stressisituatsioonide puhul on leitud, et keha toodab vereringesse suuremates kogustes antioksüdante, mis toetavad rakkude taastumist ning tagavad tervema ja säravama naha välimuse. Samuti toetavad immuunsüsteemi ning seeläbi ka üldist tervist ja heaolu.

Kuid kui stressi kogetakse liiga sageli ning pikkade perioodide vältel, on oht kroonilise stressi tekkeks. See tähendab, et kõik eelmainitud positiivsed mõjud muutuvad hoopis negatiivseteks: inimestel pole energiat millekski, tähelepanu hajub, ollakse kergesti ärrituvad, vererõhk on kõrge, tekivad kortsud ning peavalud ja immuunsüsteemi talitlus on tõsiselt halvatud. Mistõttu jäädakse ka sagedamini haigeks.

Kroonilise stressi vältimiseks tuleb oma elus tegeleda hobidega, mis pakuks mõõdukal määral põnevust ja adrenaliini. Näiteks vaadata põnevusfilmi või proovida ninja kasiino mänge. Mängude mängimine võimaldab kiiret lõõgastust ja stressi vastumõjuks õnnehormoonide laengut.  Või miks mitte teha elu esimene (või teine) langevarjuhüpe, et adrenaliini positiivseid pooli nautida. Lisaks, on toodud välja veel mõned viisid pikaajalise stressi vältimiseks.

Tervislik stress

Nagu eelpool mainitud, siis kõige olulisem adrenaliini vahendaja on DHEA hormoon, kes vastutab ilusa naha ja särava välimuse eest. Samuti aitab ära hoida kortsude tekkimist. Antud hormooni tootmine on oma kõrghetkes umbes 30-aastastel ning sealt edasi järk-järgult kahaneb. Mis tähendab, et noored ja vanad, mõlemad, peavad noorusliku välimuse säilitamiseks ise natuke kaasa aitama. 30-aastased saavad vahepeal vabalt võtta.

Hormooni ülesanne on tuua keha tagasi puhkeasendisse, sest stressiseisundis tarbib keha oluliselt rohkem toitained. DHEA hormooni tase on tugevalt seotud inimese näilise vanusega: väiksem kogus viitab vanemale välimusele ning vastupidi. Selle hormooni tootmiseks on kehal tarvis tervislikke rasvhappeid, et saaks valmistada hormoonide tootmiseks hädavajalikku kolesterooli. Suurepärased rasvhapete allikad on näiteks: pähklid, seemned, avokaado, muna, öko-või, Kreeka jogurt, kookospähkel, kalaliha, tailiha ja oliiviõli.

 

Oluline on ka oma suhkru tarbimist reguleerida. Tööstusliku suhkru tarbimine pole soovituslik ning tuleks piirduda loodusliku suhkruga. Puuviljasmuuti on igal juhul tervislikum alternatiiv koogitükile. Samuti tasub proovida tumedat šokolaadi piimašokolaadi asemel, näiteks vastupandamatu magusaisu korral.

Valgurikkad hommikusöögid toetavad samuti aju ja kesknärvisüsteemi  tööd, lisaks lihaste tööle. Regulaarne treenimine on ka väga tõhus, sest toetab vereringet, hoiab vormis ja seeläbi võimaldab kehal efektiivsemalt toimida – tagades tugevama immuunsüsteemi, tervema naha ja nooruslikuma välimuse.

Võib tekkida küsimus, et miks nii palju toidu-juttu? Tegelikult on stressireaktsioon väga tugevasti seotud meie toitumisega. Tasakaalustatud dieet võimaldab kehal toota vajalikke hormoone, et stressi positiivseid mõjusid maksimaalselt ära kasutada ja negatiivseid mõjusid vähendada. Tulemuseks ongi parem pinge all toime tulemine, koos kauni ja särava näonahaga. Kõik saab tegelikult alguse toitumisest, elustiilist ja suhtumisest.

Tuleb võimaldada oma kehale kasulikke toitained, olla aktiivne ja aeg-ajalt tegeleda ka meelelahutusega. Miks mitte mängida ajaviiteks mõnda põnevat tasuta õnnemängu või proovida uut hobi. Tulemusena saab nautida paremat elukvaliteeti ja ei pea nii palju raha ilu hoidmiseks kulutama.

 

Allikas: Mentalfloss