Kosmeetikud Eestis ja Soomes. Armastusega Soomest

Terhi Pääskylä-Malmström
Fotod: Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Kristiina Männik, Terhi Pääskylä-Malmström & SKY

Paljud eesti kosmeetikud ja uute kosmeetikute õpetajad on käinud omal ajal põhjanaabrite juures tarkust taga nõudmas. Kas ja kuidas erinevad aga teineteisest naaberriikide koolitussüsteemid ? Milline roll on kosmeetikute ühendustel? IluGuru intervjueeris asjatundjaid lahe mõlemalt kaldalt.

Eestis saab õppida kosmeetikuks kolmes kutseõpet pakkuvas õppeasutuses. Tallinnas on selleks Eesti Esimene Erakosmeetikakool ning Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss. Kolmas kool, Iluravi Rahvusvaheline Erakool, asetseb Tartus. Lisaks töötab Tallinnas Eesti Iluteeninduse Erakool, mis küll alles taotleb õigust kutseõppele, kuid kus juba praegu õpitakse riikliku õppekava ja kutsestandardi järgi.

Lisaks pakuvad mitmed ilukoolid küllaltki kõikuva tasemega lühikursusi – väike spioonitöö kulub seega igal huvilisel marjaks ära. Meeles tuleb pidada kindlasti sedagi, et ka pärast kõige prestiižikamat lühikursust pole õppur veel omandanud seda laialdast teadmistepagasit, mille kättesaamiseks kulub kosmeetikakoolis vähemalt poolteist aastat.

Soomes õppinud eesti eksperdid

Eesti Esimese Erakosmeetikakooli direktriss Merike Ivask istub oma kontoris ja meenutab, kuidas ta läks kohe pärast taasiseseisvumist Helsingisse kosmeetikuks õppima. Eestis siis veel sarnane õpe puudus.

Leelo Simisker

„Olin lõpetanud Tartu meditsiinikooli õena, läbinud viiekuulised kosmeetikakursused ja avanud oma salongi. Tundus aga, et ma ei tea veel kosmeetikutööst mitte kui midagi – see viis kuud tundus naljanumbrina,“ tõdeb Merike. „Soome keelt ma eriti ei osanud, aga kooli võeti mind mu enda üllatuseks siiski vastu. Läbi raskuste sain ka viisa ja läksingi õppima. Esimesed kaks kuud lakkas aju keset päeva tõlkimast ja vajadusel pidin õpetajatele vastuseid joonistama,“ meenutab naine tollaseid katsumusi.

Kool sai aga edukalt lõpetatud ja 24aastaselt tuli Merike tagasi koju, tahtmisega ka siia sarnane kool luua. „Asjaajamine oli 90ndate algul raske ja keegi ei teadnud midagi vajalikest dokumentidest.“

Ka eriala oli värskes vabariigis uus ja tundmatu, sest Vene ajal kosmeetikakoole kui selliseid Eestis polnud. Ainus viis kosmeetikuks saada oli kas Venemaale põrutada või õppida kodumaal medõeks ja pärast seda heal juhul mõne kosmeetiku juurde pooleks aastaks õpipoisiks saada.

Aasta jooksul saatis oma kooli rajav Merike ametnikele 16 eri versiooni kooli põhikirjast. Viimastki versiooni oli vaja parandada: „Öeldi, et muidu on hea, aga üks lause on liiga pikk. Olevat vaja punkt vahele lüüa.“

Paberimajandusega ühel pool, leidis Merike kooli jaoks ruumid endises lasteaias Õismäel. „Need olid hirmsas korras! Remontisime ise ja telefon muudkui helises, juba registreeruti kooli. Esimene grupp alustas 1995. aastal ja asi hakkas järjest kasvama.“

Käesoleva aasta jaanuaris lõpetas Eesti Esimese Erakosmeetikakooli 54 verivärsket kosmeetikut. „Praeguse seisuga on meil umbes 80 õpilast,“ arvutab Merike.

Ka Eesti Iluteeninduse Erakoolis kehahooldust ja aroomteraapiat õpetav Leelo Simisker on saanud kosmeetikuameti selgeks Soomes, kus ta 90ndatel seitse aastat koos perega elas. „Vene ajal polnud ma oma nooruse tõttu veel süstideks ja kateetrite panemiseks valmis,“ sõnab ta medõe koolituse viidates. „Huvi kosmeetiku töö vastu oli aga olemas ja kui tuttav eestlane Lahtis kooli läks, otsustasin ka mina proovida.“

Leelo saab ennast lisaks nimetada ka aroomterapeudiks ja estenomiks – viimase puhul on tegu iluteeninduse eriala rakendusliku kõrgharidusega, mis on mitmeaastane koolitus ja Soomes juba päris nõutud.

Koolituse head ja vead

Arja Korkala

Merike Ivaski sõnul kestab päevane õpe tema juhitud koolis  poolteist aastat, õhtune õpe kaks aastat ja kaks kuud. Kaugõppes omandatakse kosmeetiku oskused kolme aastaga.

Umbes sarnaseid radu pidi õpitakse ka teistes Eesti kosmeetikakoolides. Mitmekülgsele teooriale lisandub praktika nii koolide õppesalongides kui ka väljaspool kooli asuvates praktikakohtades.

Leelo Simisker hindab kõrgelt Soome kosmeetikute koolitust, mis tähistab järgmisel aastal juba oma 80. juubelit, ja tõdeb, et oskusteavet on viimase kahe aastakümne jooksul Eestisse üle lahe imporditud vägagi palju. „Õppekavasid koostades on Eestis võetud paljuski eeskuju Soomest. Kosmeetikud õpivad mõlemas riigis täpselt samu asju anatoomiast ja nahahaigustest esmaabi ja töötervishoiuni välja.“

Õppematerjaliga on Leelo sõnul Eestis aga väga halvasti. „Põhimõtteliselt teeme siin kõik ise. Õpetajad tõlgivad võõrkeelsetest raamatutest vajalikku materjali, lisaks jääb veel väga palju internetist otsida ja paljundada,“ kurdab ta, aga pole olukorra ees alla andnud, vastupidi! Hiljuti koostas ta kosmeetilise keemia õppematerjali, mida saab Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt alla laadida.

Ühe asja poolest on Eesti ja Soome koolitusmudelid aga üsna erinevad: Eestis ei saa kosmeetikuks õppida veel otse pärast põhikooli.

“Eriala inimeste hulgas on võimalik põhikoolipõhisus hirmus tabuteema. Millegipärast arvatakse, et pärast põhikooli pole inimene veel sotsiaalselt piisavalt küps, et kosmeetikuna töötada,“ imestab Merike . „ Mina vastuseisust aru ei saa. Sotsiaalne küpsus pole ju mõõdetav.“

Ka Leelo pooldab põhikooli baasil korraldatavaid õpinguid. „Minu meelest oleks mõttekas teha koostööd isegi mõne gümnaasiumiga. Soomes on ju võimalik nelja-aastane nn kaksikeksam, mille sooritanu saab endale kohe nii keskhariduse kui ameti.“

Soome mudelist võiks Leelo arvates eeskuju võtta ka paljude erikursuste osas. „Kuna eriala areneb kiiresti, on meil lausa probleemiks beebidega koju jäävad kosmeetikud, kellel on pärast lapsepuhkust vähe erialast oskust ja vilumust. Soomes näiteks pakutakse tööle naasvatele kosmeetikutele spetsiaalseid lühikoolitusi. Neid võiks ka Eestis tegema hakata. Lisaks võiks Eestiski olla võimalik õppida kosmeetikanõustajaks, et kasvatada kosmeetikamüüjate tihti kasinaid teadmisi ja pakkuda klientidele paremat teenust.“

Nii Merikese kui ka Leelo esindatud koolid teevad pidevat koostööd soome kolleegide ja õpilastega. Lisaks vastastikele külaskäikudele mainib Merike muuhulgas oma kooli osalust Leonardo da Vinci nimelises koostööprogrammis, kus osaleb ka Helsingis tegutsev Soome Kosmeetikute Ühenduse Instituut ehk SKY-Opisto ning Läti kohalik kosmeetikute ühendus. Programmi eesmärgiks on ühildada kosmeetikute õppekavasid, õppematerjali ja tööpraktika normistikku ning luua praktikakohtade võrgustik kõigis kolmes riigis.

Kaks ühendust ja kutsumus

Marja-Liisa Nevalainen

Eesti kosmeetikute asja ajab kaks eraldiseisvat ühendust, Eesti Kosmeetikute Liit ja Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus, millest viimane on ka rahvusvahelise kosmeetikute ja iluteenindajate ühenduse CIDESCO liikmeks.

Leelo Simiskeri sõnul asutati Eesti Kosmeetikute Liit 1992. aastal. Tippaastatel oli liidul liikmeid 250 kandis. „Korraldasime igal aastal mitmeid koolitusi ja organiseerisime Tallinna ilumessil erialaseid võistlusi. Masu mõjus liidule aga päris halvasti ja 2008. aastal astusin ka ise esinaise kohalt tagasi, kuna tahtsin oma õpingutele keskenduda,“ sõnab Leelo ja kurdab, et liidu tegevust on viimastel aastatel vähemaks jäänud.

Merike Ivask on seevastu ametis 1995. aastal alustanud Eesti Kosmeetikute Ühenduse tegevusega. „Ühendus annab välja kutsetunnistusi, tegeleb kutsestandardite arendamisega ja korraldab koolitusi. Liikmeid, kes korralikult liikmemaksu maksavad, on meil praegu umbes 60,“ tõdeb ta ja kutsub inimesi seisma kosmeetikute ühise asja eest. „Koostööd võiks ühenduste vahel rohkem olla, praegu puudub see täiesti.“

Leelo tahab aga viimaks tänada kõiki oma kolleege, kes kosmeetiku tööd hinge, armastuse ja pühendumusega teevad, ennast pidevalt täiendavad ja on valmis ka oma klientide järgi painduma.

Kõlab üllalt ja auväärselt. Kas tegemist ongi omamoodi kutsumusega? „Jah. Mina ütleksin, et on küll.“

SKY-Opisto direktriss: „Eriala mitmekülgsus üllatab“

Soome Kosmeetikute Ühenduse Instituudi ehk SKY-Opisto lõpetas sel kevadel kokku 40 värsket kosmeetikut ning üks, instituudi ajaloo esimene kosmeetikanõustaja. Lisaks Helsingis tegutsevale instituudile saab kosmeetikuks õppida ka kümnetes teistes õppeasutustes üle Soome. Suurem osa neist on tavapärased riiklikud kutsekoolid, millele lisaks töötavad mõned tasulised erakoolid. Erakoolidele sarnaselt kuulub ka SKY-Opisto vähemuse hulka, mis keskendub ühele erialale, õppimine on seal aga tänu riigitoetusele tasuta.

„Kosmeetiku õpingud on osa teise astme kutseharidussüsteemist,“ selgitab SKY-Opisto direktriss Marja-Liisa Nevalainen. „Õppima võib minna otse pärast põhikooli, aga on palju ka neid, kes alustavad õpinguid pärast gümnaasiumi lõpetamist või osalevad täiskasvanute õppes.“

Mitmekülgne õppetöö kestab 2–3 aastat, sõltudes varasematest õpingutest. Gümnaasiumilõpetajad ei pea istuma näiteks emakeele ja matemaatika tundides – õppekavast jäävad ära oskused, mis juba varem omandatud. Erialane õpe on aga kõigile sama ja kohustuslik. See hõlmab muu hulgas nii nahahooldust, erinevaid iluprotseduure ja jumestust kui ka elektriõpet, keemiat ning dieteetikat. Ja seda kõike nii teoorias kui praktikas. Õpingute lõpupoolel pakutakse ka rohkelt valikaineid, mille hulgast saab meelepärasemad välja noppida.

„Aastast aastasse üllatab alaga tutvuvaid inimesi õpingute mitmekülgsus. See ei ole ju ainult meikimine, vaid naha kui inimese suurima organi eest holistiliste tõekspidamiste järgi hoolitsemine,“ tõdeb Marja-Liisa ja lisab, et kosmeetikuõpingud on Soomes maailma mastaabis tipptasemel.

Õpilane võib aga lõpetada kooli ka kosmeetikanõustajana. „Kosmeetikanõustaja amet tekkis 2009. aastal koolituse aluseid uuendades,“ selgitab Marja-Liisa. „Nõudlus  müügi- ja nõustamistöö spetsialistide järele on suur, aga meie juures on kosmeetikanõustaja õpingud populaarsed täiendus-, mitte põhikoolitusena.“

Täienduskoolitus on võimalik üksikute kursuste ulatuses, aga paljud otsustavad ka erikoiskosmetologi ehk iluteeninduse erialase eksami kasuks, kus täiendatakse ennast mõnele spetsiifilisemale teemale keskendudes – need võivad olla näiteks ettevõtlus ja kosmeetika toorained.

Kosmeetiku amet muutub maailma ja tehnika arenedes kiiresti. Uute õppeainete hulka on lisatud näiteks spaahoolduste õppekomplekt ning kosmeetikutöö tervishoiuga seotud keskkondades, näiteks haiglates.

„SKY-Opisto on tegev oma algatatud projektis Ilu kõigile, mille eesmärgiks on viia kosmeetiku teenused ka osaks haiglate ja hooldusasutuste argipäevast. Lisaks sellele, et teeme head patsientidele ja asutuste elanikele, töötame selle nimel, et ühiskond tunnustaks iluhooldusi inimese heaolu tähtsa osana,“ sõnab Marja-Liisa. „Soomes on traditsiooniline mõttemaailm tembeldanud enda eest hoolitsemise täiesti tarbetuks tegevuseks, aga seoses Euroopa Liidu tuleku ja üleilmastumisega on hoiakutes näha juba selget muutust.“

Soome Kosmeetikute Ühendus tahab kosmeetiku imidžit tõsta

Soome Kosmeetikute Ühenduse ehk SKY esinaine Arja Korkala keskendub koos ühenduse töötajate ja juhatuse liikmetega kosmeetiku ametiala imidži ja probleemsete piirkondade parandamisele. Palju on tehtud, aga töö pole veel kaugeltki lõppenud.

„Põhimõtteliselt võib Soomes kasvõi igaüks ennast kosmeetikuks nimetada,“ puistab Arja südant. „Ilusalonge kontrollivad mitmed ametiasutused, aga seda ei tehta koondatult. Üks asutus kontrollib hügieeninõudeid, teine kosmeetiku eksami sooritamist, kolmas aga ei saa võtta seisukohta, kuna seadusandluse järgi pole tegemist tervishoiu alla määratletud erialaga.“

Seaduse järgi tohib ennast kosmeetikuks nimetada ainult selline isik, kes on sooritanud Soome Haridusameti poolt heakskiidetud eksami. Ametinimetuse kuritarvitamisse aga ei puutu keegi. Et raskendada koolitamata tegutsejate töötamist on SKY-l päevakavas ametinimetuse registreerimine.

„Bürokraatia on keeruline ja aeganõudev, aga me ei anna alla,“ kinnitab Arja ja lisab, et kõik meetmed on kasutusel. „Pommitame ministeeriume ja ametiasutusi oma avaldustega, kutsume otsustajaid tutvuma meie tegevusega,“ toob ta näiteks.

Asjakohase koolituse läbinud professionaalse kosmeetiku kvaliteedimärgiks on juba praegu SKY logo, mis peaks leiduma iga ühenduse liikme ukse lävel ja töömantlil. Ühenduse liikmeks ilma asjakohase diplomita ei saa.

„Õudne on kuulda, kuidas koolitamata kosmeetikud iluprotseduure sooritavad. Tänapäeval on kosmeetikute kasutuses juba nii võimas tehnika ja tõhusad tooted, et ilma oskusteta on nendega võimalik tõsiseid vigastusi tekitada.“

Aktuaalne on ka üleeuroopaliste standardite loomine. Soome on Arja ning ametiõpetaja Taina Raivio näol esindatud rahvusvahelises töörühmas, mille eesmärgiks on standardiseerida kosmeetikute poolt pakutud teenused. „See tähendaks, et klient saaks igal pool Euroopas sarnastele miinimumstandarditele vastavat teenust,“ selgitab Arja.

Kommenteerimine on suletud.