Kes kaitseb minu loomingut?

Kuidas kaitsta intellektuaalset omandit? Iluguru küsimustele vastab patendivolinik Ingid Matsina AAA Patendibüroo OÜ-st.

Foto: Shutterstock

Ajakirja Iluguru toimetus on saanud mitmeid kirju, kus on otse või ääriveeri küsitud autoriõiguste ja kaubamärkide kaitse kohta. Kõige drastilisem sellesisuline juhtum puudutas ühe uudse iluteenuse koolituse reklaami, kus konkurent kopeeris lihtsalt teksti oma sarnase koolituse reklaamimiseks. Põhjenduseks öeldi, et kui sa oled selle internetis avaldanud, siis on see kõigi oma. Nii lihtsad need asjad aga kahjuks või siiski õnneks ei ole.

Esmalt küsimus maailma ühe kuulsama kaubamärgi kohta. Miks ja kuidas kaotas Vidal Sassoon oma nime Procter & Gamble`ile ja mida kõigil sellest loost õppida on?

Vidal Sassooni nimi võeti kasutusele juuksehooldusvahendite kaubamärgina ning seejärel müüdi sellega seotud äri koos kaubamärgiga ära Procter & Gamble`ile. Ka Eestist saab tuua sarnase näite – Ivo Nikkolo kaubamärgi ostis ära Baltika. Meelde võiks siit jätta seda, et kaubamärke saab osta ja müüa nii koos äriga kui ilma selleta.

Oma nime kaubamärgina kasutamine on kasulik ja populaarne aladel, kus disaineri isiklik panus on oluline müügiargument, eriti näiteks moekunstis. Uue kaubamärgi loomine ja selle tarbijate teadvuses disaineri nimega linkimine nõuab vaeva, aega ja raha. Teisalt, kui disainer kunagi hakkab oma äri müüma, siis on tõenäoliselt just kaubamärk see äri kõige olulisem vara, mis ostjat huvitab. Kui kaubamärgiks on disaineri nimi, siis võibki nime kaubamärgina kasutamise õiguse omandada keegi võõras. Kaubamärk võib kontrolli alt välja minna ka näiteks pankrotiprotsessis.

Maailmas on palju näiteid ka selle kohta, kus disainerid on asunud tööle mõnes suures ettevõttes, osutunud omanimelisi tootesarju tehes väga edukaks ja lubanud oma nime registreerida tööandja kaubamärgiks.  Kui teed lähevad lahku, puudub disaineril aga võimalus ise oma nime kaubamärgina kasutada või kontrollida, mida endine tööandja tema nime all pakub.

Seega – enne oma nime kaubamärgiks valimist kaalugem hoolikalt nii plusse kui miinuseid.

Palun selgitage, mis asi on kaubamärk ja mis on autoriõigused?

Kaubamärgi mõte on sarnaseid kaupu ja teenuseid eristada ja aidata neid ostjal üles leida. Näiteks leiab poest kreeme kaubamärkidega JOIK, Ingli Pai, Shiseido, Kanebo, Elizabeth Arden. Kui tootjad kirjutaks kreemipurgile vaid kummelikreem või kookoskreem, saaks ostja küll teada, mis on kreemi sees, kuid ei oskaks sama tootja kaupa järgmisel korral poest leida. Kaubamärgiomanikul on ainuõigus oma kaubamärgi kasutamiseks.

Autoriõigused tekivad kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos seejuures ei tähenda ilmtingimata paksu romaani või muuseumis rippuvat kuulsat õlimaali. Kaitstavaks teoseks võib olla ka näiteks ettekanne, arvamus, illustratsioon, andmebaas, tarbekunsti-, disaini- või moekunstiteos.

Autoriõigused tekivad teose loomisega ja jagunevad varalisteks ja mittevaralisteks õigusteks. Mittevaralisteks õigusteks on näiteks õigus autorsusele, õigus teose puutumatusele, õigus teose avalikustamisele, õigus teose täiendamisele. Varaliste õiguste mõte on võimaldada autoril oma teosest tulu teenida. Varalisteks õigusteks on näiteks õigus teha teosest koopiaid, teost levitada, teost avalikult esitada, teost tõlkida.

Kuidas kaitsta oma toodet?

Väga õigesti küsite – kaitsta saab toodet. Kaitsta ei saa äriideed, kuigi seda mõnikord loodetakse. Äriideed kui niisugust ei saa kaitsta, sest see viiks konkurentsi kadumisele.  Me keegi ju ei soovi, et oleks vaid üksainus šampoonitootja, kellel on monopol šampoonitootmise ideele, ja kelle kallist ja kehva kvaliteediga toodet me oleksime sunnitud ostma. Küll aga saab kaitsta uusi šampoonitootmise masinaid ja tehnoloogiaid (leiutis), šampoonipudelite kujundust (tööstusdisainilahendus või autoriõigus), šampooni nime (kaubamärk).

Kaubamärke, tööstusdisainilahendusi ja leiutisi saab kaitsta registreerimise kaudu, autoriõigused aga tekivad automaatselt teose loomisel. Nagu igal reeglil, on ka siin erandid. Nii tekib ka tööstusdisainilahendusele selle avalikustamisel EL-s automaatselt 3-aastane kaitse kopeerimise vastu ja üldtuntud kaubamärkidel on kaitse ka siis, kui nad on registreerimata.

Kaubamärk

Mida tuleks arvestada oma firmale nime välja mõeldes (jutt on siis nn tegevusnimest, mitte juriidilisest nimest)?

Ehk räägime kaubamärgist. Kaubamärgi valikut on mõistlik alustada teadmisega, et mitte iga tähist ei saa kaubamärgina kaitsta. Kirjeldavad sõnad peavad jääma vabaks kasutamiseks kõigile, tarbijaid ei tohi eksitada, kaubamärk ei tohi olla identne või liiga sarnane teiste samas valdkonnas juba kaitstud kaubamärkide ja ka ärinimedega. Varasemad kaubamärgid leiab Eesti ja nn ühenduse kaubamärkide andmebaasidest ja äriregistrist. Professionaalset abi ja nõu saab patendivolinikelt.

Kui ma panen oma firmale nime, siis kas konkurent võib ka enda firmale sama või sarnase nime panna?

Kui nimi on registreeritud äriregistris või kaubamärgina, siis konkurent sama või sarnast nime panna ei tohi. Praktika näitab, et kaubamärgikaitse on parem valik kui ainult ärinimele lootmine. Kui nimi on registreerimata, võib konkurendi takistamine osutuda väga keeruliseks või isegi võimatuks.

Domeen

Kuidas kaitsta oma domeeni?

Selleks, et saaks domeeni kasutama hakata, tuleb see registreerida. Lisaks domeeninime valikule tuleb otsustada ka, kas registreerida riigi- või piirkonnatunnusega domeen (näiteks .ee, .eu, .fi) või geneeriline tipptaseme domeen (näiteks .eu, .com, .net).  Eesti domeenide registripidajate nimekirja leiab Eesti Interneti SA kodulehelt.

Õiguslikus mõttes on domeen aga nagu postiaadress – seda saab kasutada, kuid see ei anna õigust keelata teistel kasutada sarnaseid domeene, kaubamärke või ärinimesid. Nii näiteks on konkurendil võimalik registreerida endale väga sarnane domeen. Seepärast on kasulik domeen ka kaubamärgina ära kaitsta. Domeeni valides tuleks seega arvestada, et see vastaks ka kaubamärkidele esitatavatele nõuetele. Ja muidugi ei tohi valida domeeniks tähist, mis rikub kellegi teise intellektuaalomandi õigusi.

Kui kasutate domeeninime, mida kaubamärgiga kaitsta ei ole võimalik (nt juuksur.ee), siis ainus viis ära hoida sama domeeninime registreerimist teise tipptaseme tunnuse alla (näiteks .eu, .com, .net) on need domeeninimede alternatiivid ise registreerida.

Patent

Mida oleks ilumaailmas tegutsejail võimalik ära patenteerida?

Patenteerida saab leiutisi ehk tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Seega, kui leiutate uudse koostisega kreemi, uudse juukselakipihusti või uudse šampoonivalmistamise tehnoloogia, siis neid võib olla võimalik patenteerida, saades nii ainuõiguse oma leiutise kasutamiseks 20 aasta vältel. Patendilt võib tulu saada ka seda ära müües või selle kasutamiseks teistele litsentse andes.

Tõenäoliselt on ilumaailmas tegutsejal ka kaubamärk, mis tuleb kaitse saamiseks registreerida, ning kui on midagi oma disainitut, siis võiks mõelda ka selle kaitsmisele registreeritud tööstusdisainilahendusena.

Autoriõigus

Kas konkurentidel on õigus kasutada minu veebilehel ja teistes meediakanalites avaldatud reklaamteksti oma teenuste reklaamiks? Kui ma ise tahan teiste tekste kasutada, kas siis piisab ainult viitamisest?

Võõrast teksti ei tohi loata kasutada. On vale arvata, justkui oleks võõraste tekstide kasutamine lubatud, kui algallikale viidatakse. Lubatud on tsiteerimine, kuid reeglid on üsna ranged. Tsiteerimine kujutab endast teise autori teose ühe osa kordamist oma teoses, see on lubatud motiveeritud mahus, järgides tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust ja ära tuleb näidata autor, teose nimetus ja avaldamisallikas (AÕS § 19 p 1). Tsiteerimisloa mõte ei ole kindlasti lihtsalt võõraste tekstide kasutamise lubamine.

Kellele kuuluvad fotod, kui need on pildistatud salongi töötajate poolt ja nende tehtud meigist ja soengust, kui pildil olev klient on selle teenuse eest maksnud? Pildid on tehtud kliendi nõusolekul.

Pildi autoriõigus kuulub pildi tegijale, kuid autori varalised õigused ja litsentsi autori isiklike õiguste kasutamiseks võib lepinguga edasi anda salongile. Juhul, kui pildi tegija töötab salongis töölepinguga ja pildistamine on tema tööülesanne, siis lähevad varalised õigused salongile üle automaatselt. Pildil oleval kliendil on õigus määrata oma kujutise kasutamine ise, seega tuleb temalt nõu küsida mitte üksnes pildistamiseks, vaid ka pildi edasiseks kasutamiseks (näiteks pildi vaateaknale või kodulehele panemiseks).

Kui ma teen oma loomingust pilte, kas siis neid võivad ka kõik teised kasutada?

Ei. Pildi autoril on ainuõigus oma teost kasutada. Teiseks, ka pildil olev looming on tõenäoliselt autoriõigusega kaitstav ja ka seda ei tohi autori loata levitada.

Kui ma olen kirjutanud artikli ajakirjale ja see on avaldatud, siis kellele kuulub nüüd tekst ja sellega seoses tehtud pildid? Kokkulepitud hüvitus on kätte saadud.

Lähtepunktiks on, et algselt kuulub autoriõigus nii artiklile kui piltidele nende autoritele. Edasine oleneb sellest, kas ja kuidas on isiklike ja varaliste õiguste kohta kokku lepitud. Kui on jäetud kokku leppimata, kaitseb seadus eelkõige autorit. Hüvitise saamine ei tähenda, et autori õigused läheksid automaatselt üle ajakirja väljaandjale, hüvitist võib olla makstud ka näiteks ühekordse avaldamise õiguse eest.

Disain

Kui ma tahan, et minu ettevõtte sisekujundus oleks järeletegemisekindel, kuidas ma siis saaksin seda kaitsta?

Sisekujundust on võimalik registreerida tööstusdisainilahendusena. Näiteks on Eestis registreeritud tööstusdisainilahendusena Raeapteegi sisekujundus (disain nr 01566). Sisearhitektuur on kaitstav ka arhitektuuriteosena autoriõiguse seaduse alusel. Tööstusdisaini kaitse ja autoriõiguslik kaitse võivad olla olemas üheaegselt, kuid nende eesmärk ja maht on mõnevõrra erinevad. Autoriõigus on eelkõige autori (antud juhul siis sisearhitekti) huvide kaitsmiseks, tööstusdisainilahenduse fookuses on tellija.


Hinda loetud artiklit kümnepalli skaalas

Teised uudised