KAS LIHTSALT JUUSTE VÄLJALANGEMINE VÕI ….

admin | apr 07, 2010 | 0 comments

Artikli autoriks on Piibe Pohlak, kes lõpetas äsja Iulravi Rahvusvahelise Erakooli juuksuri eriala. Tema lõputöö teemaks oli „Juusteväljalangemine ehk alopeetsia“.

Selleks, et saada aru juuste väljalangemise probleemist, tuleb tunda juuksekarva kasvamist üldises plaanis. „Juuste kasvutsüklis eristatakse anatelo- ja katageeni faasi. Anageeni faasis juuksenäsa rakud suurenevad, neis suureneb RNA süntees ning toimub uue juukse kasv. Anafaasi pikkus on geneetiliselt kodeeritud ja kestab 2-5 aastat. Telogeeni faas kujutab endast karvanääpsu rahulikku faasi ning selle kestus on ligi 100 päeva.“ Anageeni faas on intensiivne juuste kasvu faas ning võrreldes anafaasiga on juuksed siiski suurema osa ajast normaalses anageeni faasis.

JUUKSEKAOTUS

Juuste tsüklilist arengut vaadates saab väita, et normaalne juuksekaotus on kuni 100 juust päevas. Seda saab lugeda veel loomulikuks juuste väljalangemiseks. Mõne teise allika puhul aga peaks muutuma ärevaks juba siis, kui kaotatakse 30-40 juuksekarva päevas kolme nädala vältel. Seda olevat lihtne inimesel endal märgata. Juuste väljalangemise põhjust üldjoontes määrata on üsna keerukas, kuna inimesed on erinevad ja seetõttu on raske luua üldist skeemi, mille alusel saaksime väita, et juuste väljalangemiseks on just see konkreetne põhjus. Juuste väljalangemise juures on väga oluline osa inimese vanusel. Enamasti ei lange noortel inimestel juuksed välja samadel põhjustel, miks eakatel. Mõnikord aga on ilmingud varjatumad.

JUUKSEKAOTUS MEESTEL

Kuigi juuste väljalangemist vaadeldakse tihtipeale naiste seisukohast, siis ei saa kõrvale jätta fakti, et alopeetsiaga (nii nimetatakse seisundit, kus inimesel langevad osaliselt või täiesti välja karvad. Sagedasti on piirkonnaks pealagi ja alopeetsiat nimetatakse ka juuste väljalangemiseks. (wikipedia.org)) puutuvad väga tihedalt kokku ka mehed. Kuigi meeste puhul peetakse kiilanemist sageli normaalseks tunnuseks, mis kaasneb vananemisega, siis naiste puhul see tavaline ei ole. Sellisel juhul võib tegemist olla hormoonide tasakaaluhäirega.

JUUSTE VAATLEMINE

Mõnikord võib tunduda, et tegemist on juuste väljalangemisega ka siis, kui juuksed kasvab juurde vähem või on need lihtsalt laiguti õhemad. Võrdlemiseks sikutage paar juuksekarva pealaelt või kuklalt. Luubi all juukseid vaadeldes võib märgata olulisi erinevusi nende tugevuses. Juuste paksuse hindamiseks võtke sõrmede vahele umbes ühe ruutsentimeetri aluspinnaga salk kuklalt ja teine eestpoolt. Kui tundub, et üks salk on teisest õhem või nõrgem, võib see tähendada juuste väljalangemist. Taoliste ilmingute esinemisel tuleb kiiresti midagi ette võtta, näiteks pöörduda nahaarsti juurde.

ALOPEETSIA SAGEDASEMAD PÕHJUSED

Kõiksuguste haiguslike seisundite puhul võib aga juuste väljalangemine olla hajus. Nii võib koldeline alopeetsia olla seotud akušöörilise traumaga, sünnimärgiga, armistuv alopeetsia koos teiste pärilike sümptoomidega, kukla piirkonna alopeetsia seoses selle piirkonna hõõrumisega, ning kaasasündinud kolmnurkne alopeetsia. Omaette probleemiks on difuusne alopeetsia, mida sageli nimetatakse ka sümptomaatiliseks alopeetsiaks. Seda võivad põhjustada kõrge palavik, verejooks, nälgus, juhuslik või kirurgiline trauma, raske emotsionaalne stress, mõningad ravimid, rauavaegus, hüpoproteineemia.

Alopeetsia pärast palavikuga kulgenud haiguse põdemist

Harilikult ei ole taoline alopeetsia ulatuslik, lööb välja kaheksa kuni kümne nädala jooksul peale haiguse põdemist ning on enamasti hea prognoosiga.

Alopeetsia pärast sünnitust

Esineb samuti raske kujul väga harva, algab juba esimesel kuni kolmandal kuul peale sünnitust ning terveks saadakse nelja kuni kaheteist kuu jooksul.

Alopeetsia valguvaesusest

Taoline puudujääk organismis viib enamasti enneaegse telogeeni faasini ning seetõttu

toimub juuste väljalangemine.

LAIGULINE JUUSTE VÄLJALANGEMINE (alopecia areata)

Kliiniliselt iseloomustab taolist väljalangemist ümmarguste või ovaalsete kollete esinemine, mille kohalt juuksed välja on langenud. Kõige sagedasem on taoline haigus siiski peanahal, kuid harvadel juhtudel võib see esineda ka teistel kehaosadel. Sellise haiguse kestvuseks loetakse mõnda kuud, kui võib esineda ka ulatuslikumalt, haarates kogu keha. Taoline haigus on omasem noortele inimestele.

Kui märgatakse juuste hõredamaks jäämist, siis on soovitav konsulteerida arstiga, sest see võib viidata juuste väljalangemise kiirenemisele või juuste vähenemisele ühel pinnaühikul.

DIFUUSNE ehk PÖÖRDUV ALOPEETSIA (alopecia difusa)

Selle diagnoosimine võtab enamasti väga kaua aega ning seetõttu pole seda võimalik määrata ühekordse arstliku järelvaatusega. Oluline on uurida kasvavat ja väljalangenud juust mikroskoopiliselt, et märgata nende erinevusi. Hajusa alopeetsia väljaselgitamiseks on vaja määrata füüsikalised või keemilised kahjustused, seadistada düstroofilised muutused, tuleb kindlaks teha tsütotoksilised ja pärilikud muutused. Veel on vaja määrata kasvufaas.

ILMASTIKUOLUD

Juuste uuenemise üheks põhjuseks on ka erinevad ilmastikuolud. „Kevadel kasvavad juuksed reeglina kiiremini ja tihedamalt. Sügisel läheb loomulikul moel välja rohkem juukseid kui teistel aastaaegadel. Ka harjumatult pikalt päikese käes viibimine võib seletada juuste ootamatut väljalangemist pärast puhkuselt tulekut.“

Samuti kuivatavad juukseid veel soolane merevesi, kloorivesi ja talvel ilma mütsita käimine.

RAVIMID

Medikamentidest põhjustavad difuusset alopeetsiat eelkõige rakumürgid, mille toime seisneb rakkude jagunemise pidurdamises ja sarvestumisprotsesside häirumises. Hüübimisvastastest ainetest võivad alopeetsiat esile kutsuda hepariin, kumariin ning tallium. Talliumimürgituse tunnusteks on enamasti iiveldus, oksendamine, nõrkustunne, ataktsia, treemor ning raskematel juhtudel võib esineda ka deliirium või kooma.

STRESS

Psüühilise stressiga seoses esineb juuste väljalangemist kolm kuni neli kuud peale rasket psüühilist läbielamist. Mõne aja pärast aga juuste kasv taastub. Pidev stress aga süvendab väljalangemist veelgi ning võib märgata juuste väljalangemist otsmiku ja oimu piirkonnas.