Juukseuuringute meetodi looja Annikki Hagros-Koski

Juukseuuringute meetodi looja, soomlanna Annikki Hagros-Koski, külastas mai lõpus Tallinna, et esineda loenguga Tervisekonverentsil. Ta on pälvinud oma tehtud töö eest 2004. aastal ka rahvusvahelise auhinna.

Juuste uurimisega on Annikki Hagros-Koski tegelenud alates 1985. aastast. Ta on välja töötanud juukse uurimise meetodi, mis keskendub juuksejuurte ja nende rakkude analüüsimisele. Juukseuuringutele lisaks on Annikki välja töötanud ka vajalikud ravihooldused. 

Šarmantne daam andis Ilugurule ka väikese intervjuu.

Kuidas saaksid iluteenindajad nõustada oma kliente, kes kurdavad, et nad on hädas juuste väljalangemisega?

Kunagi ei ole tegemist ühe ja ainsa probleemiga. Inimese keha on terviksüsteem ja kuna juuksed on keha osa, siis näitavad juuksed selle seisundit. Juuste väljalangemine on sageli tingitud mitme asja koosmõjust. Juuksejuurte rakkudes toimunud muudatuste uurimine võimaldab tänapäeval jälile saada negatiivsetele teguritele, mis avaldavad inimese organismile mõju. See uuring ei ole ravi, vaid annab juhised, kuidas ja millist ravi tuleks hakata tegema. Enamikel juhtudel on võimalik taastada ka juuste varasem tugevus ja hulk.

Juuksurite tööks on hoolitseda selle osa eest juuksest, mis on peanahast väljaspool. Ei ole olemas ühte tabletti, mis aitaks kõigi juuste väljalangemise probleemide puhul, veel vähem suudavad seda  üksikud šampoonid ja toonikud.

Sageli süüdistatakse juuste väljalangemises stressi

Jah, stress võib olla üheks põhjuseks, kuid stress ei ole üdini halb nähtus. Juuste väljalangemist põhjustab negatiivne stress. See tähendab, et stressiseisundiga kaasnevad negatiivsed emotsioonid.

Millal on tegemist probleemiga ja millal on tegemist geneetilise iseärasusega?

Juukse kasvutsükkel on 2-6 aastat. Kui  juuksekarv sureb enne oma kasvutsükli lõppu, siis ei tähenda see, et uut juuksekarva ei teki, kuid see juhtub alles siis, kui kasvutsükkel on läbi. Näiteks, kui kasvutsükkel on 3 aastat ja karv sureb 2. aastal, siis uus juuksekarv alustab kasvamist alles aasta pärast. Seega on osa juuksekarva pesasid enne uute juuksekarvade teket tühjad, mille tulemusena jääb pealagi juustest hõredamaks. Täielik kiilaspäisus võib tekkida juuste kasvu tagavate juuksekarvapesade ummistumise tagajärjel ning siis ei teki uusi juukseid kogu peas. Tegelikkuses juhtub aga harva, et kõik karvanääpsud on lakanud toimimast. Ka kiilaspäisuse puhul saab sageli palju ära teha, kuigi lausa uut juuksepahmakat ei saa lubada.

Kiilaspäisuse tekke kohta on teada veel, et inimese organismis meessuguhormoon testosteroon muutub dihüdrotestosterooniks (DHT), mis põhjustab kiilaspäisust. Kaasajal osatakse DHT mõju juba peatada, kuid tihti juuksed ikkagi ei taastu. Juuksejuure uuringud on võimaldanud määrata ravi, mis on taastanud normaalse juuksekasvu.

Kas juuksejuure uuring aitab ravida mõnda haigust, millest võib väljalangemine tingitud olla?

Haiguste raviga tegelevad arstid. Juuste Akadeemia poole tasub pöörduda siis, kui arsti poolt tehtud proovid on korras, aga probleem ei ole leidnud lahendust.

Millised on juuste väljalangemise peamised põhjused?

Nagu öeldud, on põhjused igal isikul erinevad. Kui ühele inimesele sobib üks ravi, siis teisele ei pruugi see sama tulemust anda.

Mõned sagedamini esinevad juuste väljalangemise põhjused on järgmised:
- peanaha põletik
- hormonaalsed tegurid
- erinevad kõõmatüübid
- liiga ühekülgne toitumine, dieet
- stress
- vagellest
- seeninfektsioonid
- allergiad
- ülemäärane vitamiinide ja mikroelementide tarbimine või nende puudus
- kilpnäärme talitlushäired
- rasva ja/või vedeliku vähesus või puudus organismis
- aneemia jm haigused
- soolestikuprobleemid
- ülitundlikkus teatud toiduainete suhtes

Juus saab oma toitained kätte kõige viimasena. Pidades dieeti, mil kogu organismis tekib toitainete vaegus, ei jää juustele peaaegu midagi ning mõne aja möödudes hakkavad need välja langema. Ka mitmesugused allergiad võivad juuste seisukorda mõjutada. Näiteks laktoositalumatus pärsib juuksejuure rakkude arengut, mis võib viia juuste kasvuhäirete ja väljalangemiseni. Seetõttu tuleks seedehäirete, allergiliste reaktsioonide, väsimuse ja juuste väljalangemise korral nõu pidada ka allergoloogiga.

Mida peaks tegema ja  sööma, et juuksed oleksid ilusad?

Kõige aluseks on toit, liikumine ja õhk. Väga oluline on D-vitamiin, mida annab ka päike, samuti puhkus, hea uni ja positiivne ellusuhtumine.

Toidu puhul tuleks kindlalt vältida liigselt E-aineid sisalduvaid toiduaineid. Viimased võivad organismi ohustada põhjustades allergiaid, kõõma, naha sügelust ja ärritust. Eriti tuleks vältida E621 (lõhna- ja maitsetugevdaja), E951 (magustusaine aspartaam) ja E211 (säilitusaine).

Juus sisaldab 70–80% proteiini ehk valku, seega peaksime sööma iga päev valgurikkaid toiduaineid nagu kala, linnuliha, kanamuna.

Poed on täis erinevaid õlisid, kuid kõik nad ei ole head. Parim toidu juurde on külmpressitud õli. Juuste jaoks on äärmiselt vajalikud ka oomegarasvhapped.

Samuti ei tohiks liialt tarbida piimatooteid. Kui tahate saada kaltsiumit, siis selleks sobib kõige paremini kapsas.

Loomulikult on olulised ka köögiviljad, juurviljad ja puuviljad, kuid jällegi tuleb järgida, et nad oleksid puhtad kõiksugustest lisanditest, mida neile peale piserdatakse.

Inimeses on pea 75% vett. Just nimelt vett, mitte kohvi, teed, coca-colat ega muud sellist. Et tagada juuste elastsus ja elujõulisus, peab meie organism saama piisavalt (1,5–2 liitrit) puhast joogivett. Taimed ei kasva veeta ning sama on ka juustega. Kuivus organismis väljendub nii kuivades juustes kui ka kuivas nahas ja kortsudes.

Vale on arvamus, et vanuse muutudes jääb inimesel ka juukseid vähemaks. Ea tõustes tekivad erinevad tervisehädad, mis mõjutavad ka juukseid. Muutes oma elustiili tervislikuks, võib inimene olla kaheksakümneselt samasuguste juustega nagu kuueteistkümneselt.

Annikki Hagros-Koski on kirjutanud raamatu “Hiusten hyvinvointi”, mitmeid artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele ning teinud pikaajalist kaastööd juukseajakirjale PINNI Soomes.