Katrin Alekand on tegus noor naine, kelle südameasjaks on hennamaailma tutvustamine. Ta on loonud blogi, mis viib lugejad sügavale hennasaladustesse ning samuti müüb ta esimesena Eestis ja Baltikumis tippkvaliteediga taimseid tanniine ning lisaks ayurveda traditsioonist tuntud juukse- ja nahahooldusvahendeid www.punanekass.ee nimelise veebilehe kaudu. Ühelt poolt on henna ja kõik taimne hinnatud, teisalt aga kardetud ja seotud paljude eelarvamuste ja müütidega. Samuti tuleb vahet teha puhtal, taimsel hennal ja toodetel, mis sisaldavad killukese hennat.
Müüdid henna kohta:
Henna segamine
Henna tuleb segada peaaegu keeva veega ja siis kanda nii tuliselt pähe kui võimalik. Niimoodi saab endale lihtsalt villid, peavalu, nahakahjustused ja halvasti püsiva henna. See retsept pärineb 1920date kosmeetikaõpikutest ja on meile kinnistunud venemaalt toodud hennapakkide juhendite kaudu. Ja osaliselt ka seguhennatootjate kasutusjuhendite kaudu.
Henna toime
Palju on hirmu, et henna on ikkagi jama, sest see on ju see kohutav loodustoode ja loodus, teadagi, on ettearvamatu, urbaniseerunud moodsale naisele võib see täiseti kahjulik olla… Katrin Alekand sai kunagi isegi meile a la – räägi, räägi, vaatame, mis su juuksed 5-10 aasta pärast teevad, nutad siis, sest henna on kõik su juuksed ära rikkunud. Henna pidada ummistama „juuksepoore“ (?) ja siis lõpuks murduvad kõik juuksed peast ära, sest henna sööb need läbi.
Samas saab Katrin aru kus kohast need jutud tulevad – palju seguhennad sisaldavad metallisoolasid, mis tõesti söövitavad keratiini. Ma tean inimesi, kes on hennat kasutanud aastakümneid – 20, 30, 40 aastat ja seda isegi ka vale retseptiga, aga puhast hennat kasutades on neil vapustavalt ilusad juuksed.
Henna annab läike, mida ei saavuta mitte millegi muuga ja see püsib. ja püsib. ja püsib.
Hennal on sünteetiliste juuksevärvide sajale aastale vastu panna umbes 8000 aasta pikkune kasutusajalugu.
Henna ja sünteetika
On teada tuntud teema, et peale hennat ei saa juustega mitte midagi teha, sest need muutuvad kohe roheliseks, neid ei saa lokkida jne. Aga henna on ju ka värv. Keegi ei värvi sünteetikaga ega loki samaaegselt, sest paljud juuksed ei ela seda üle. Jah, on olemas tehnoloogiaid, mis seda võimaldavad, aga üldjuhul nii ei tehta. Puhta hennaga võib tegelikult teha mida iganes – värvida, blondeerida jne. Punane pigment on punane pigment ka sünteetikas ja kõik teavad, et seda on raske välja saada. Miks henna pigment peaks erilisem olema? On täiesti loogiline, et iga pigment, mille plussiks peetakse superhead püsivust, on eemaldamiseks paras pähkel. Roheliseks läheb blondeerija ja värvipesu peale indigo ja ilmselt seguhennad ja süvenedes näiteks indigo olemusse, on see täiesti loogiline.
Henna teeb imet
Naised, kes on oma juuksed sünteetika ja igasuguste hullustega tuksi keeranud ning sageli on neil juba eelnevalt üsna vilets algmaterjal loodavad, et kui nad sennat või hennat kasutavad, siis see teeb nende kurbade juustega imet.
Henna teeb kindlasti porgandipunaseks
See ei ole tõsi. Porgandipunaseks saab, aga see on tegelikult üsna keeruline. Henna kipub ikkagi kumuleeruma ja sügavaks hennapunaseks minema.
Sünteetika vs looduslik
Kummaline on, kuidas inimesed mingis mõttes nagu lahutavad sünteetika ja looduslike vahendite omadused ning siis vastandavad neid täiesti erinevatest vaatepunktidest. Sünteetikaga keeratakse pidevalt igasugust jama kokku, eriti kodusvärvijad teevad seda ja see on nagu väga OK, noh et tegijal ikka juhtub ja et ‘ju sa ise tegid midagi valesti’. ja kui siis taim käitub kasutaja jaoks ettearvamatult, siis on süüdi taim – loodus ongi jama ja ohtlik ja sellega ei saa head tulemust.
Alates 20 sajandi algusest, kui kosmeetikatoodete reklaamis hakati looma ‘teaduslikult inimese jaoks toodetud ultramoodsa kosmeetika’ kontseptsiooni ja sünteetilist kosmeetikat turustama kui midagi eriliselt novaatorlikku, on väga huvitav jälgida, mis moodi tarbija tegelikult tõesti on mõjutatud ning kuidas mingid asjad tal peas istuvad.
Katrin on alati ausalt välja öelnud, et taimsed tanniinid ja muud asjad on väga head ja soovitanud neid kasutada, aga – need ei tee imet. Imet teevad siiski ainult imehead juuksurid imeteravate kääridega. Ei saa mõelda, et värvin kuu aja jooksul juuksed 8 eri tooni, siis panen riitsinusõliga sennaga pähe (sest see pidi väga hea olema) ja voila! Kõik on super hästi ja ma saan ennast jälle süsimustast valgeks värvida.
Sellega puutuvad tegelikult ju ka juuksurid kokku, et naised ostavad tooteid üsna suvaliselt ja tegelikult ei süüvi nende kasutamisesse ning siis korraldavad oma peas suure segaduse, mille klaarimine on keerukas ja raske ning sageli ka võimatu.
Katrin on aru saanud, et juuksur, kes hennat kasutab peabki olema heas mõttes natukene ‘kiiksuga’ inimene. Nõuab ju see teadmisi taimedest ja võtab ära võimaluse oma kliendile sulaselget jama rääkida. Viimast on ta kahjuks kogenud kohtumistel mõnede staažikate juuksespetsialistidega, kes on veendunud, et nende elukogemus on andnud teooria ja teadmised, mis ületavad kõigi teiste omad, kes ihu ja hingega on tunginud henna olemusse
Hennaga saab teha kõike – värvida, läiget anda, toonida, sinna saab teha lokke ja lõikusi, salke ja triipe ning see on juustele ja peanahale väga väga hea. Marica Voogla Kamibi ilusalongist on üks neid innovaatilisi juuksureid, kes ei karda uusi asju ja kellega on Katrinil väga hea koostöö. Õnneks pole tema ainuke ja nii mõnedki juuksurid soovitavad oma klientidele just henna kasutamist, sest mõju juustele on silmnähtav. Samas ei saa ühestki asjast nõuda imet ja alati tuleb jälgida, et ei eksitaks juhendite ja reeglite vastu.
Vaata galeriid hennapäevast Kamibi ilusalongis